Raadio

Allikas: Traadita Wiki by Jan & Co.

Raadio on signaalide edastamine raadiolainete abil. Rahvapäraselt nimetatakse raadioks kas ringhäälingut või raadiovastuvõtjat.

Raadiovastuvõtjate liigitus NSVL-s, 1969. aastal

Raadiovastuvõtjad liigitatakse vastavalt tehnilistele nor­midele nelja klassi. Raadiovastuvõtjate klass määratakse järgmiste näitajate põhjal: nimiväljundvõimsus, energia­tarve, laineastmike arv, tundlikkus, selektiivsus, võimen­duse reguleerimise ulatus, tämbri reguleerimise ulatus, omamüra tase, AVR-i toime, võimendatava sagedusriba laius, mittelineaarmoonutus, ribalaiuse muutmise võima­Ius, keskmine helirõhk, lisavaljuhääldaja ühendamise või­malus. IV klassi kuuluvad kõige lihtsamad raadiovastuvõtjad («Strela» , «Volna»), mis ei oma suurt tundlikkust ja se­lektiivsust ega lühilaineala. Neil on üks valjuhääldaja, mis pole suuteline taasesitama laia helisagedusriba. Val­juhääldaja helitugevus on arvestatud väikesele toale. Nende vastuvõtjate ülesandeks on kindlalt ja kvaliteetselt vastu võtta kohalikke raadiosaatjaid. Välisantenniga, eriti väljaspool linna, on võimalik kaugete võimsate jaamade vastuvõtt.

III klassi vastuvõtjad («Minsk-61», «Rekord-66» , «Tsai­ka-M» ) on määratud kohalike ja kaugete võimsamate raa­diojaamade vastuvõtuks. Nende vastuvõtjate tundlikkus ja väljundvõimsus ületab eelmiste oma. Sagedusriba on laiem, valjuhääldaja kvaliteedilt parem (mõnikord on neid kaks). Uuematel vastuvõtjatel on ultralühilaineastmik. Küllaldane väljundvõimsus ja lai helisagedusriba võimal­davad neid vastuvõtjaid kasutada grammofonivõimendina; seepärast on nad varustatud vastava pesaga helipea ühen­damiseks. Osa vastuvõtjaid on varustatud heliplaadisea­disega (radioolad).

II klassi vastuvõtjatel ( «Sakta» , «Latvia») on suur tundlikkus ja selektiivsus. Lühilaine on jagatud kaheks või kolmeks allastmikuks, mis kergendab häälestamist. Täp­seks häälestamiseks vastuvõetavale jaamale on vastuvõt­ja varustatud optilise häälestusindikaatoriga. Väljund­võimsus ulatub 1,5...2 vatini. Kõrgete ja madalate heli­sageduste eraldi reguleerimise võimalus tagab soovikoha­se kõlavärvingu. Elektroakustiline süsteem koosneb kahest või neljast valjuhääldajast. Selle klassi vastuvõtjaid toodetakse radiooladena.

I klassi vastuvõtjatel («Rigonda», «Rapsodia», «VEF­Radio») on väga suur tundlikkus ja selektiivsus, võimal­dades kaugete saatjate vastuvõttu. Väljundvõimsus on 4 W ja rohkem. Esimese klassi vastuvõtjate juures on pal­ju tähelepanu pööratud loomutruule heliülekandele. See­pärast koosneb nende elektroakustiline süsteem vähemalt neljast kõrgekvaliteedilisest valjuhääldajast. Kõlavärvin­gu valikuks on olemas kõrgete ja madalate helisageduste jaoks eraldi regulaatorid ja sageli toonregistrid. Toonre­gistri vastava nupu või klahvi allavajutamisel rakendub otsekohe optimaalne tämber vastavalt saatele: kõne, dzäss, soolo, sümfoonia. Võimenduse automaatsed reguleerimis­süsteemid hoiavad helitugevuse enam-vähem ühel tase­mel, olenemata vastuvõetava jaama signaalitugevuse kõi­kumisest. Esimese klassi vastuvõtjatel on vähemalt kolm lühilaine allastmikku. Võimsate jaamade vastuvõtuks on vastuvõtja varustatud pööratava magnetantenniga. Kõik esimese klassi vastuvõtjad toodetakse käesoleval ajal ra­diooladena.

Kõrgema klassi vastuvõtjad ületavad tundlikkuselt ja selektiivsuselt esimese klassi vastuvõtjaid («Festival», «Estonia», «Simfonia»). Nende peamiseks eeliseks esimese klassi vastuvõtjate ees on veelgi parem helikvaliteet ja hõlpsam käsitsemine. Elektroakustiline süsteem koosneb mitmest (kuni 10) kõrgekvaliteedilisest valjuhääldajast. Vastuvõtjate mõnedel mudelitel on osa valjuhääldajaid eraldi kastides, mis paigutatakse soovikohasele kaugusele vastuvõtjast. Kõrgema klassi vastuvõtjad võivad olla varustatud automaatse täppishäälestusseadisega ja kaugjuh­timisseadisega, mille abil on võimalik ümber lülitada lai­neastmikke, häälestada vastavale jaamale ja reguleerida helitugevust (6 m kaugusel vastuvõtjast). Niisuguste raa­diovastuvõtjate ja radioolade maksimaalne väljundvõim­sus on kuni 8 W. Esimese ja kõrgema klassi vastuvõtjaid toodetakse ka stereofoonilistena.

Allikas: Eduard Jakoobi "Raadiovastuvõtjate korrastamine", kirjastus "Valgus" 1969

Raadio ajalugu Eestis

  • 1921, sügis - Eestis demonstreeriti esimest korda raadioaparaati
  • 1923, 22. nov. - loodi sőna "ringhääling" (postivalitsuse ülem Hindrek Rikand)
  • 1924, 16. jaan. - esimene oletatav saade Haapsalust. Oli küll rohkem sideseansi moodi.
  • 1924, 11. mai - esimene raadiosaade Haapsalust
  • 1924, 17. mai - asutati esimene raadioalane organisatsioon "Eesti Raadio Klubi", mis andis välja

esimest raadioalast ajakirja "Eesti Raadio".

  • 1924, suvi - Rootsi firma lühiajalised katsesaated Tallinnas
  • 1924, 1. okt. - asutati osaühisus "Raadio-Ringhääling"
  • 1925 september - 1926. märts - pidevad katsesaated Tallinnast
  • 1926, 18. dets. - alustas tööd Kopli raadiojaam, regulaarse ringhäälingu algus
  • 1927, 1. jaan. - seati sisse raadiomaks
  • 1927, 6. veebr. - esimene esperantokeelne saade
  • 1927, 6. veebr. - Felix Moor asub ringhäälingusse tööle; esimene ülekanne teatrist ("Estonia")
  • 1927, 12. veebr. - esimene deklamatsioon eetris
  • 1927, 16. veebr. - esimene lugemistund
  • 1927, 5. mai - esimene lastetund
  • 1927, suvi - esimene ankeet
  • 1927, 1. nov. - kolimine "Estonia" III korrusele
  • 1928, 19. veebr. - esimene reportaaz (I raadionäituselt)
  • 1928, 24. veebr. - esimene kuuldemäng
  • 1928, oktoober - Tartu ajutine raadiojaam alustas tööd
  • 1928, 21. nov. - esimene kuuldemäng lastele
  • 1929, 28. apr. - esimene avalik raadiőhtu "Estonias"
  • 1929, juuli - Lasnamäel valmis Nőukogude spetsialistide ehitatud uus saatja; senine Kopli saatja viidi Tartusse
  • 1930, 20. juuni - esimene spordireportaaz
  • 1932, 1. juuni - Eesti astus Rahvusvahelise Ringhäälingu Liidu (UIR) liikmeks
  • 1934, 30. juuni - "Raadio-Ringhääling" lőpetas oma tegevuse
  • 1934, 1. aug. - Riigi Ringhääling alustas tööd
  • 1934, suvi - esimest korda muusika ka hommikul (seni vaid őhtupoolikuti)
  • 1934, 4. nov. - esimene soovikontsert
  • 1935, 28. veebr. -esimene reportaaz välismaalt (Helsingi Messuhallist)
  • 1935, 6.-8. aug. - I Balti ringhäälingukonverents Riias
  • 1935/36 - esimene kuuldemängude ja helitööde vőistlus
  • 1936, märts - Ameerikast jőudis kohale heliplaadiseade
  • 1936, 25.-26. apr. - I Eesti-Soome ringhäälingu konverents Helsingis
  • 1936, 1. okt. - kooliraadio algus
  • 1937, 31. mai - esmakordselt uudised hommikul
  • 1937, 15. dets. - alustas tööd Türi raadiojaam
  • 1938 - esimene ruumilise heli (stereo) ülekanne kesklainel
  • 1938, august - esimene reportaaþiauto ("Hőbehall") hakkas tööle.
Hobehall.jpg

  • 1938, okt.-dets. - esimesed ühissaated Soome ringhäälinguga
  • 1939, aprill - saabusid esimesed magnetofonid (esmakordselt maailmas katsetati magnetofoni Saksamaal 1935); alustati raadiomaja ehitamist
  • 1940 - jaanuaris alustati inglis- ja saksakeelsete päevauudistega, märtsis - prantsus- ja rootsikeelne nädalakroonikat
  • 1940, 22. nov. - loodi ENSV Rahvakomissaride Nőukogule alluv Raadiokomitee
  • 1941, 26. aug. - lakkas töötamast Lasnamäe saatejaam
  • 1941, 7. sept. - alustas saateid Landessender Reval (saksa okupatsiooni propaganda). Töötas kuni 20. sept. 1944.
  • 1941, sept.-okt. -esimesed eestikeelsed saated Nőukogude tagalast: Leningradist, Moskvast, Kuibőševist (nőukogude propaganda). Need kestsid kuni veebruarini 1944
  • 1944, 9. märts - nőukogude lennuväerünnakus Tallinnale hävisid koos "Estoniaga" kőik stuudiod ja heliplaadikogu, samuti raadioarhiiv
  • 1944, 25. sept. - asutati ringhäälingu ajaviite- ja tantsuorkester.
  • 1944. a. september - saated Võrust.
  • 1944, 29. okt. - Tallinnast esimene sőjajärgne saade eetrisse (septembris anti ajutiselt ka Vőrust)
  • 1945, 17. juuli - Raadio kolib Kreutzwaldi t. raadiomaja keldrikorrusele
  • 1945, 16. okt. - asutati raadio segakoor
  • 1947, 14. märts - regulaarsete soomekeelsete saadete algus
  • 1949, okt. - Laitses sai valmis kesklainesaatja (pandi üles trofeesaatja), mis töötas kuni 1998, kui Eesti Raadio loobus kesklainealast.
  • 1949/50 - valmis esimene (vana) raadiomaja
  • 1953, sügis - Moskvast saabus kantav makk "Reporter-i", kaalus 5 kg (vändatav nagu grammofon, vedru jőul salvestas kuni 3 minutit) Tuli hoolega jälgida, et vedru oleks kogu aeg pingul, muidu ähvardas lindistus luhta minna.
  • 1956, 1. mai - ultralühilaine saated Tallinnast
  • 1956, Detsembris jõudis reporterite käsutusse uus mudel M-30, mis oli lampidega nagu sõjaeelne raadiovastuvõtja. Sellega sai salvestada üksnes rääkimist, mitte muusikat, sest lindi liikumiskiirus oli ainult 19 cm/s. Lindile mahtus 15 minutit salvestist. Aparaat koos patareidega kaalus kaheksa kilo.
  • 1958, 6. okt. - esimene "Päevakaja"
  • 1958, 11. nov. - asutati noorte reporterite klubi, millest vőrsus terve plejaad hilisemaid tuntud raadio- ja teletegijaid.
  • 1961, 21. juuli - esimene stereosaade ultralühilainel
  • 1965 - ringhäälingu juurde loodi avaliku arvamuse uurimise grupp
  • 1967, 3. juuni - alustas Eesti Raadio II programm ehk Vikerraadio
  • 1967 saabusid Ungarist kantavad transistormakid Reporter-3, senistest väiksemad ja kergemad. Lõpuks ometi pääsesid reporterid tüütust kaablist, mis tuli Hõbehallist kaugele kerida ning mis alatasa katkes uste vahel, raudteerööbastel ja mujal, näiteks vabrikutes-tehastes. Aga tellingutele või kaevandustesse mikrofoniga enne seda naljalt ei pääsenudki.
  • 1970, 28. märtsil - toimus stereofooniline otseülekanne Estoniast, mis oli esimene selline katsetus N. Liidus.
  • 1971, 1. jaanuar - regulaarsete stereosaadete algus.
  • 1974, 23. augustil - anti stereofooniline kontsert Kirovi-nimelisest kalurikolhoosist edasi Helsingisse, see oli esimene taoline translatsioon välismaale.
  • 1977, 13. august - leidis aset esimene kvadrofooniline katsesaade Tallinnas.
  • 1978 - esimesed kassettmagnetofonid Eesti Raadiosse (maailma esimesed ilmusid 1962. aastal USA-s).
  • 1987 - esimesed streofoonilised kassettmagnetofonid reporteritele (Sony)
  • 1991, 30. september - tööd alustab esimene täisprogrammiga iseseisval sagedusel eetrisse antav kohalik raadio (Raadio Tartu).
  • 1992, 1. märts - alustab esimene erakapitalile tuginev kommertsraadio Tallinnas (KUKU).
  • 1994, 14. juuni - jőustus ringhäälinguseadus.
  • 1995 - alustavad esimesed raadiojaamad, mille saate väljastamine käib üksnes arvuti abil ("Ruut" Valgas, B3 Tallinnas).
  • 1995, 20. detsembril - avati rahvusringhäälingu esimene digitaalmontaažikompleks muusikafondi võteteks.
  • 1996, 12. septembril - hakkas tööle digitaalne helitehniline kompleks Estonia kontserdisaalis.
  • 1997, mai-juuni - Raadio 2 ja KUKU lähevad reaalajas kuulatavatena Internetti
  • 1999, juuni-juuli - KUKU, Uuno ja Elmar hakkavad jőudma stuudiost saatjateni satelliidi kaudu (seni toimus side mööda telefoni kaugside liini).
  • 1998 Eesti Raadio lõpetas välislevi lühilainel ja kogu levi kesklainel. Kurblik-piduliku vile eetrisse andmisega suletakse saatja Laitses. Eesti Raadio programmide vastuvõtt on võimalik kogu Eestis ultralühilainel, peamiselt 87,5-108 MHz alas, ja INTERNET-is.
Laitse Kesklainesaatja antenn.
Laitse mast.jpg
  • 1998 Eesti Raadio osakaal ERSK AS käibes on langenud 56%-lt 1994.a. 28%-le.
  • 1999 Tallinna Teletorni paigaldati digitaalse heliringhäälingu DAB ( Digital Audio Broadcasting ) saatja, katsesaadete organiseerimiseks 2000.a.
  • 2000 Märtsis alustas Tallinna Teletornis tööd DAB (Digital Audio Broadcasting) testsaatja, mis edastab nelja Eesti Raadio programmi.
  • 2000 Oluliselt uuendati raadioringhäälingu saatevõrke. Pea täielikult (va. kaks Eesti Raadio saatjat Valgjärvel) lõpetati saadete edastamine 70 MHz diapasoonis minnes üle 100 MHz peale.
  • 2003 Radiovõrkude uuendamine jõudis lõppjärku. Sisuliselt on moderniseeritud kõik üleriigilised raadiovõrgud.
  • 2004 Eesti Raadio lõpetas Valgjärvel Klassikaraadio programmi edastamise 70 MHz diapasoonis, seega jäi Eestisse tööle veel vaid üks 70 MHz diapasoonis töötav raadiosaatja (Raadio 4, Valgjärvel)
Valgjärve mast
Pilt:Valgjärve telemast.jpg
  • 2004 11. mail möödus 80 aastat päevast, mil esmakordselt kõlas raadioeetris eesti keel. Esimene katsesaade toimus Haapsalus 11. mail 1924.

Türi raadiomast

Türi raadiomast – oma aja parim

Kõigi seniste Eesti raadiojaamade kuuldavus oli nii asukoha (Koplis, Lasnamäel) kui väikese võimsuse tõttu kehv. Seepärast otsustati ehitada riigi geograafilisse keskpunkti – Türile – tolle aja kohta moodsaim saatemast kogu maailmas. Odavaima ettepaneku tegid venelased, kuid siis alustasid Inglise diplomaadid oma tööd. Eesti vabariigil oli just käsil suuremahulise majanduslepingu sõlmimine Suurbritanniaga ja viimane heitis ette, miks ei võeta vastu nende pakkumist. Kolonel Olbrei kutsuti valitsuse koosolekule ja küsiti: „Kas Marconi firma on usaldusväärne?” Tarvitses Olbreil vaid noogutada ja asi oligi otsustatud. 197 meetri kõrgune mast valmis juulis 1937. See oli kõrgeim ehitis mitte üksnes Eestis, vaid kogu Baltikumis. Terassõrestiktorni tipust võis näha 80 km kaugusele. Ehituselt ainulaadne Euroopas, toetus see kolmele isolaatoritel jalale (praegused mastid seisavad neljal jalal ja maa peal), kusjuures mingeid kinnitustõmmitsaid sel polnud. Omatüübiliste seas oli mast koguni kõrgeim maailmas. Raadiojaam hakkas regulaarselt tööle 15. detsembril 1937. Kurioosum seisnes selles, et ametlikult jäigi Türi raadiojaam vastu võtmata, sest ehitaja ei suutnud alanud maailmasõja tõttu täita kõiki tellija tingimusi. Kokkuhoiu nimel ei tellitud kõike Marconi firmalt. Antennimast jõudis pärale Ühendriikidest, kütte- ja lisapingemasinad Rootsist, anoodpinge elavhõbealaldi Šveitsist, diiseljõujaam Saksamaalt. Kokku andis see erakordselt hea kvaliteedi. Kui Eesti 1940. aastal okupeeriti ja kõik Eesti raadiojaamad kanti üleliidulisse registrisse, juhtus ennekuulmatu lugu – Türi saatjat ja masti ei suudetud paigutada mingisse lahtrisse, tema näitajad olid paremad kui GOST (N. Liidu standard) ette nägi! Türi oli Euroopa üks paremaid saatejaamu. Regulaarselt võidi seda kesklainel 410,4 m (731 kHz) kuulda Ungaris, Saksamaal, Tšehhoslovakkias jm Kesk-Euroopas, pisteliselt kuuldi isegi Kanadas. Hispaania kodusõja päevil kuulasid Eesti vabatahtlikud RR saateid, asudes ise Pürenee poolsaarel. Türi mast pidi võetama tükkideks ja viidama sõja eest kaugemale, Olbrei isiklikult organiseeris lahtimonteerimist, kuid mööduv hävituspataljon sattus paanikasse ja laskis selle 10. juulil 1941 enne õhku. Maketti Eesti kõigi aegade legendaarsemast raadiomastist saab näha Türi ringhäälingumuuseumis. 26. augustil 1941 lakkas töötamast Lasnamäe saatejaam, see õhiti taganevate punavägede poolt. Eetris tekkis eestikeelsetel raadiosaadetel 12päevane paus – esimest ja viimast korda rahvusringhäälingu ajaloos. Sõja ajal tegutses Landessender Revali (LR) peasaatja Türil, abisaatjad käivitati Tallinnas ja Tartus. Lainepikkuseks oli siis 415,5 m. Sakslased olid Kesk-Eestisse toonud Katowice (Poola) saatejaama. Torumast küündis peaaegu 80 meetrini. LR töötas 7. septembrist 1941 kuni 20. septembrini 1944. Pärast Tallinna märtsipommitamist 1944 kadus ühendus pealinnaga. Siis anti ajutiselt terve programm edasi Türilt. Uute okupatsioonivõimude traatringhääling alustas tööd kümme päeva pärast LR saadete lõppemist, eetris kõlas taas eestikeelne programm alates 29. oktoobrist 1944. Tallinna uus kesklainesaatja hakkas oktoobrist 1949 tööle hoopis Laitses, Haapsalu maantee ääres. Vene sõjavägi oli selle masti trofeena toonud ära Budapestist. Masti paigaldamisel purunes aga selle ülemine kolmandik, mistõttu oli ta oma tegevusaja lõpuni selle sajandi alguses tömbi otsaga.

Noppeid vanadest ajalehtedest raadioringhäälingu kohta

24.02.1938 Postimees kirjutas: Ringhäälingu juubeliaktus. Kuna vabariigi astapäeva puhul kavatsetud suurem seltskondlikkude organisatsioonide aktus täna ära jääb, korraldab riigi ringhääling sel puhul kella 5-7 p. l. iseseisva aktuse oma kuulajaskonnale. Aktuse kavas on rohkesti sõnalisi ja muusikalisi ettekandeid. Muu seas on saatekavas ette nähtud ka vähemusrahvuste esindajate tervitused vabariigi aastapäeva puhul.


05.02.1938 Postimees kirjutas: Ringhääling kolme saatejaamaga. Kuulatagu kõige sobivama saatja kaudu. Kuna paljud raadiokuulajad seda veel ei tea, olgu veelkord tähelepanu juhitud sellele, et meie ringhääling nüüd oma saatekava levitab kolme saatejaama kaudu. ... Tallinn, ... Tartu, ... Türi.


17.01.1938 Postimees kirjutas: Inglased lahkuvad Türi saatejaamast. Türi saatejaamast lahkus kaks Marconi firma raadioinseneri - H. Cantelo ja E. Griess. Kohale jäi veel kuni saatejaama lõpliku üleandmiseni ins. P. Vivyan. Inglismaale saadeti ka saatejaama aparatuuri koosseisu kuuluv modulatsiooni transformaator, milline parandatult tagasi tuuakse.


04.01.1938 Postimees kirjutas: Raadiomaksu tähtpäev 1. veebr. Raadioringhäälingu abonendid on kohustatud tasuma raadiomaksu poolaasta viisi ette. 1938. a. esimese poole maksu tasumise tähtajaks on 1. veebruar. Raadiomaksu võtavad abonentidele vastu kõik postkontorid, telefonivõrgud ja ka postiagentuurid. Maksu tasumisel tuleb ette näidata kviitung eelmise maksuperioodi maksu õiendamise üle.


17.04.1937 Postimees kirjutas: Raadio-kihutustöö taltsutamine. Eesti ühines rahvusvahelise konventsiooniga.Riigivanem kiitis oma otsusega heaks rahu huvides raadiolevi kasutamise rahvusvahelise konventsiooni, mis sõlmiti 1936. aastal Genfis ja volitas ühtlasi vabariigi alalist esindajat Rahvasteliidu juures konventsioonile alla kirjutama. Lühiülevaade konventsiooni vajalikkusest, ülesannetest ja tingimustest.


23.03.1937 Postimees kirjutas: Kodumaa raadioaparaatide hind ei tõuse. Kodumaa raadiotööstuse kaitseks on teatavasti tõstetud tolli välismaa aparaatidelt ja nende osadelt. Soodsamat olukorda, nagu kuuldub, ei kavatse kodumaa raadiotööstus kasutada hindade kõrgendamiseks. Vähemalt meie suurematel raadiotööstustel sellist kasvatust ei ole.


09.03.1937 Postimees kirjutas: Mida nõuame raadioaparaadilt. Olemasolevail andmeil on Eestis 237.000 perekonda ja neist omavad raadioaparaati vaid 38.000. Nõuaneid raadioaparaadi ostmisel. Tutvustatakse firma "Philipsi" toodangut.


04.03.1937 Postimees kirjutas: Küla, kus igas talus on raadio. Viimasel ajal on maal suureks kasvanud raadioharrastamine. Tartumaal, Taevaskoja raudteejaama lähedal asub Valgesoo küla, mis koosneb kaheksast suurtalust, millistel kõigil on olemas ka raadioaparaadid.


01.02.1937 Postimees kirjutas: Lõpetati elektrijaama plokeerimine. Laupäeval [30. jaanuar] lõpetati eriteadlaste poolt Petseri elektrijaama masinate juures täiendavad plokeerimisetööd. Selpuhul vastavate aparaatidega toimetatud proovid näitasid, et elektrijaam enam ei sega raadiokuulajaid.


30.01.1937 Postimees kirjutas: Ülevaade Tartu moodsama raadioäri firma R. Hanja ja J. Kitsing, Riia tn. 33, tegevusest. Statistika järgi on tänavune raadiohooaeg olnud erakordselt elav - kuulajate arv on ületanud 37.000 piiri. Raadiaaparaatidest on eriti nõutavad maa-aparaadid.


27.01.1937 Postimees kirjutas: Raadiokuulajad tasugu maks. Raadioabonentidel tuleb rutata raadiomaksu tasumisega, mille tähtpäev lõpeb käesoleva kuuga. Samuti tuleb teatada kohaliku telefonivõrgu ülemale sellest, kui kuulamist tahetakse lõpetada. Need teadaanded on tempelmaksuvabad. Veebruari esimestel päevadel koostatakse juba raadiomaksu võlgnikkude nimekiri ja selle järgi sissekasseerimisel tuleb juba maksta 1 kr. trahvi.


27.01.1937 Postimees kirjutas: Peedul raadio raskesti kuuldav. Nüüd, mil Peedul elekter, on mitmed hakanud elektrit kasutama raadio kuulamiseks. Nagu meile kirjutatakse, olevat seal aga raadio väga halvasti kuuldav. Montööri arvates peituvat viga transformaatoris.


19.01.1937 Postimees kirjutas: Riigi Ringhäälingul on käimas uute teadustajate otsimine Ringhäälingu jaoks. Sellekohasel eelvõistlusel valiti välja 6 kandidaati, kes on nüüd lühemat aega praktiseerinud mikrofoni ees. Ühtlasi korraldas Ringhääling "rahvahääletuse" raadioabonentide vahel, et teada saada nende hinnangut teadustaja kandidaatide kohta.


14.01.1937 Postimees kirjutas: Raadio levib maale. Kuivõrd energiline on raadiomeeste töö, nähtub juba sellest, et vaid õige kitsasse ringkonda, kus vaid mõnikümmend talu Põhjaka-Vihiküla raj. eel jõule paigutati taludesse üle 10 raadioaparaadi. Nii et iga kahe talu peale tuleb 1 aparaat.


14.01.1937 Postimees kirjutas: Käesoleva poolaasta raadiomaksu tuleb maksva korra kohaselt tasuda jaanuarikuu jooksul. Pärast seda, kui maksud on pööratud sissenõudmisele sundkorras, võetakse maksuvõlgnikelt 1 kroon lisamaksu.


10.01.1937 Postimees kirjutas: Narvas 1346 raadiokuulajat. Narvas on juba raadiokuulajate arv tõusnud 1346 peale ja näitab veelgi kasvutendentsi.


12.11.1936 Postimees kirjutas: Kodumaine raadiotööstus ostjaskonnas populaarne. Raadio-Elektrotehnika Tehas "RET" võttis ülesande: iga tehases valmistatav raadioaparaat peab olema parem vastavaklassilisest välismaa raadioaparaadist. Raadiotehase toodangust ja hindadest.


09.11.1936 Postimees kirjutas: Eestile moodsaim raadio saatejaam. Reedesel [6.nov.] vabariigi valitsuse koosolekul võeti vastu ringhäälingu 1937. aasta kulude ja tulude eelarve tasakaalus 468.000 krooniga. tulusid on ette nähtud ringhäälingu kasutamisest 465.000 krooni ja muudest allikatest 2000 krooni. Kulude osas üldkuludeks on ette nähtud 73.840 krooni ja saatejaamade ning saatekava kuludeks 369.180 krooni. seekordne eelarve näitab kulude tõusu palkade ja ekspluatatsiooni arvel. ...Uus saatejaam Türil peab valmima 1.juuliks järgneval aastal ja ta saab täiuslikumaks saatejaamaks mitte üksi Balti riikides, vaid ka Euroopas. Türi saatejaama hind ühes lisaehitustega tõuseb üle 850.000 krooni.


29.10.1936 Postimees kirjutas: Kodumaa raadiotööstuse hiilgesaavutusi. Raadiovastuvõtjad, milliseid uhkusega võib kõrvutada maailma parimatega. Eesti suurima raadiovabriku O.-Ü. Raadio-Elektritehnikatehase "RET" uudistoodangu tutvustus. Turule on lastud 10 uut vastuvõtjatüüpi.Tehases töötab 195 töölist. .


16.10.1936 Postimees kirjutas: Eestis 30.800 raadioabonenti. ... Raadioaparaatide omanikkudest asub Tallinnas 12.000 ja Tartus 5000, mujal vähem. Eriti hõredalt on raadioaparaate maal, kuna väljapool linnu ja aleveid asub meil ainult 10 prots. raadioabonentide üldarvust. Raadiomaksust on vabastatud meil umbes 600 abonenti. Siia hulka kuuluvad raadioaparaadid koolides, kaitseväes, postivalitsuse asutistes ja ka teatud isikutel, nagu vabadussõja invaliidid j. t.


15.10.1936 Postimees kirjutas: Kodumaa raadiotööstuse edu. Ringkäik RET-i tehase uues asukohas. raadiotehnikatehas RET asus hiljuti oma senisest asupaigast Tallinnas Koplist Reimani tänavale, endisesse Einpauli meierihoonesse. Tehases töötab üle 100 töölise. Eksport Soome. 14.okt. korraldasid RET-i juhid ajakirjanikele ringkäigu tehase ruumides.


01.10.1936 Postimees kirjutas: Raadiomasti ehitavad inglased saabusid Türile. Türile sabusid inglise insener ja tehnikud, kes asuvad raadio saatejaama masti ehitama. Esmajoones asutakse saatejaama raudbetoonist vundamenti valmistama, kuna maski asukohas on 4-ja meetri sügavuses paks paekiht, siis on vundamendi ehitamine hõlpus. Mast ise tuleb 198 m kõrge, kolmekandiline ja üleni rauast, kusjuures iga külje laiuseks on ette nähtud 14 m.


12.09.1936 Postimees kirjutas: Liikuv raadiojaam kirjeldab võistlusi. Reedel [11.sept.] katsetasid Tartumaa malevlased oma liikuvat raadiosaatejaama, mis hakkab pühapäeval kirjeldama malevlaste rännavõistlust Elva - Tartu vahel ja jalgrattasõitu Tamme staadionilt Elva ja tagasi. ...


08.09.1936 Postimees kirjutas: Liikuv raadiosaatejaam kirjeldab rännakvõistlust. Tartumaa maleva üldspordivõistlustel 13.septembril kella 8.30-12 antakse rännakvõistluste käik Tartust Elva ja tagasi maleva liikuva raadiosaatejaama kaudu. Selleks seatakse üles maleva raadiosaatejaam Nõkku või Ropkasse ja vastuvõtja Tamme staadionile, kus rännakvõistluste lõpp. See on esmakordne selline katse


21.08.1936 Postimees kirjutas: Saatejaamale telliti 210 tuhat telliskivi. Riigi ringhääling tellis saatejaamahoone ehitamiseks dr. J. Wöhrmanni telliskivivabrikust Türil 210 tuhat telliskivi. Algust on tehtud juba saatejaamahoone müüriehitusega. Kuna müüritööle kohapealt töölepakkumisi ei olnud, siis toodi müüritöölisi Tallinnast.


11.08.1936 Postimees kirjutas: Türi linn ei kinkinud ringhäälingule saatejaama maa-ala. Linnavalitsus otsustas riigi ringhäälingule saatejaama maa-ala müüa, määrates ruutmeetri hinnaks 4 senti. Kogu maa-ala suurus, mida ringhääling kasutab on 88.554 rm. Kogu maa-ala läheb seega ringhäälingule maksma 3542,16 kr.


08.08.1936 Poatimees kirjutas: Saatejaama ehitustööd arenevad.Tööl 20 töölist. Saatejaama hoone septembris katuse all. Türi saatejaama tööd edenevad jõudsalt. Seni juhatas Türi saatejaama ehitustöid ins. Sööt. Alates 6.augustist tuli Tallinnast töödejuhatajaks insener Nuut. Türil on registreeritud 40 töölist, kes soviksid töötada saatejaama juures.


22.05.1936 Postimees kirjutas: Ringhäälingu saatejaam Türile. Saatejaama ehitustööd algavad juuni lõpul. Kindlaksmääratud ringhäälingu uue saatejaama täpne asukoht. Asukoha kirjeldus. Kokkuleppel "Estoniaga" saab raadio ringhääling omale "Estonia" teatrimajas lisaks senistele veel uusi ruume. "Estonia" sinine saal.


07.05.1936 Postimees kirjutas: Raadioringhäälingule suuremaid ruume. Ka "Estonia" sinine saal ringhäälingu kasutusse. ... Ruumikitsikuse lahendamiseks saab Ringhääling "Estonialt" lähemal ajal ruume juurde, muuseas ka n. n. sinise saali teatrimaja neljandal korral. Sinist saali võetakse kasutada eeskätt orkestrikontsertide edasiandmiseks. Enne seda tuleb aga sinise saali akustilisi omadusi vastavalt sellele kohandada ja selleks tuleb lähemal ajal Soomest siia vastav eriteadlane. Sinise saali kõrvalruumidesse kolib Ringhäälingu büroo, ...


05.05.1936 Postimees kirjutas: Ringhäälingu uue saatejaama asupaik kindlaksmääramisel. Saatejaama maja ehitamisele asutakse suvel. Neil päevil saabus Eestisse inglise firma Marconi esindaja, kellega koos määratakse koha peal kindlaks raadio ringhäälingu uue saatejaama asupaik. Arvatavasti ehitatakse saatejaam Türi lähedale. Uue saatejaama maja ehitustööd algavad suvel ja peavad lõppema sügiseks. ... nii et hiljemalt 1.juuliks 1937. a. võib uus saatejaam tegevusse astuda. ...


21.04.1936 Postimees kirjutas: Paide raadio kuuldavus ligi 600 kilomeetrit. Teatavasti töötab kaitseliidu raadio saatejaam nr. 2 Paides, Järva maleva staabi juures, kus talle valmis neil päevil omaette ruum ja püstitati ka ajanõudeile vastav antenn. Nagu nüüd selgub vastavatest kontroll-andmetest, Paide jaama väljakutseid on kuuldud 600 kilomeetri kaugusel merel.


10.04.1936 Postimees kirjutas: Ringhäälingu heliplaadid on head. Raadio ringhääling on kokku leppinud Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Rahvaluule Arhiiviga vanade rahvamuusikute ja lauluviiside jäädvustamiseks heliplaatidel. Selleks kavatseb Raadio ringhääling Tallinna tuua umbes 30 vana rahvalauljat ja muusikut, kellede viisidest valmistatakse umbes 25 kahepoolega heliplaati. ...


31.03.1936 Postimees kirjutas: Ringhääling rahvaluule teenistusse. Teatavasti tellib riigi ringhääling omale heliplaatide aparaadi, ... Seni on rahvalaule ja rahvamuusikat kantud ainult fonograafi vaharullidele, millised pole aga kuigi püsivad ja oma pehmuse tõttu võimaldavad sisselsuldud hääle või muusika reprodutseerimist ainult mõnikümmend korda. Heliplaat aga võimaldab sadu reproduktsioone. Eesti Rahvaluule Arhiiv palub enesele teatada kõiki neid rahvalaulikuid ja muusikamehi, kelle hääl ja ettekanne vääriks jäädvustamist.


29.03.1936 Postimees kirjutas: Ringhääling hakkab valmistama heliplaate. Raadio ringhääling on ostnud vastava seadeldise, millega hakatakse valmistama ringhäälingu jaoks heliplaate. Seadeldis läks maksma 4.000 krooni. Aparaadi juure on ühtlasi ehitatud ka grammofon, ... Laupäeval, dir. Olbrei jutuajamise lõpul oli ajakirjanikkudel võimalus sellel aparaadil valmistatud plaate kuulata ja veenduda, et need kõigiti õnnestunud. ...


22.03.1936 Postimees kirjutas: Raadiokuulamise segajad. Miks elektriaparaadid häirivad raadiokuulaja naudingut. Tartu telefonivõrgu insener Eduard Kanasaar ja ülikooli röntgeni mehaanik Jaan Muuga andsid ajakirjanikele seletusi raadiolevi vastuvõttu segada võivate elektriseadeldiste registreerimise , korrashoiu ja müügi uue määruse kohta. Summutamisele kuuluvad elektriseadeldised.


18.03.1936 Postimees kirjutas: Raadiosegajate jahil. Kuidas segajaid tabatakse. Paar tundi "püügimehe" seltsis. Tartus kontrollib elektriaparaate, mis segavad raadiokuulajaid, vanem-mehaanik Richard Tshakkar. Postimehe ajakirjanik ja R. Tshakkar raadisegajaid püüdmas.


13.03.1936 Postimees kirjutas: Narvas juba üle 1000 raadiokuulaja. Narvas kasvab järjest raadioharrastajate pere. Raadiokuulajate arv on tõusnud juba 1080 peale, kuna läinud aastal samal ajal oli Narvas raadiokuulajaid ainult 500 ümber. Seega on raadiolkuulajate arv aasta jooksul tõusnud 2 kordseks.


11.03.1936 Postimees kirjutas: Järva kaitseliidu raadiojaam töötab edukalt. Lühemat aega katsetab Järva kaitseliidu maleva side rühm raadio saateaparaadiga. Katsed on õnnestunud peaaegu eranditult hästi, kui mitte arvestada häireid, mis olenevad Paide primitiivseist elektrioludest. Paide katsejaama kuuldavus on olnud isegi kohati parem Tallinna jaama omast, seda eriti Viljandi, Rakvere, Tartu ja Pärnu suhtes.


10.03.1936 Postimees kirjutas: Raadio Tartu algkoolidesse. Teatavasti on praegu käimas üleriigiliselt suurem aktsioon kooliraadio rakendamisest tegelikku koolitöösse. ... Ringhäälingu juhtide üheks vastuväiteks on nimetatud koolide vastuvõtu aparaatide vähest arvu. ... Et varustada ka õppeasutisi raadioaparaatidega, selleks on hakanud Tartu algkoolide õppenõukogud koolidele vastuvõtjaid muretsema. Nii seadis sügisel endale raadio sisse 1. algkool, linna 6. algk. muretses raadio jaanuaris, linna 7. algk. ostis vastuvõtja veebruaris ja praegu on raadio sisseseadmisel linna 2. ja 3. algkoolides. ...


05.03.1936 Postimees kirjutas: Kaks kontrolööri raadiosegajaid püüdmas. Käesoleva ajani on registreeritud Tartus 3400 raadiokuulajat ja 1620 telefoniabonenti. Seega on mõlemal alal abonentide arv tunduvalt tõusnud. Kuna 1.märtsist alates maksab raadiokuulamise segamise keeld, siis Tartus on rakendatud raadiosegajate püüdmiseks tegevusesse kaks kontrolööri, kes aparaatidega linnas ümber käivad ja segajaid kindlaks teevad. ...


20.02.1936 Postimees kirjutas: Nõkku akkude laadimisjaam. Nõo ümbruskonna raadio-abonentide poolt on tõstetud üles küsimus asutada Nõo alevikku akkude laadimisjaam. Kuna Nõo postkontori alla kuuluvad Meeri, Luke, Kodijärve ja osalt Tähtvere ja Ropka vallad, kus raadioabonente õige tublisti, kelledele lähemaks akude laadijaks on Tartu - 18 km kaugusel lähtekohast, siis usutakse, et kohalikkude isikute kavatsus astuda raadio ringhäälingu ees samme saada Nõkku akkude laadimisjaama leiab loodetavasti rahuldamist.


19.02.1936 Postimees kirjutas: Lõpp raadiosegajatele. Kaitseabinõud peavad korras olema 1.märtsiks. Raadiomäärustiku kohaselt tuleb linnades ja alevites kuni 1.märtsini kaitseabinõudega varustada kõik raadiovastuvõttu segada võivad elektriseadmed ja esemed, nagu elektrimootorid ja nende abil töötavad aparaadid (tolmuimejad, juustekuivatusaparaadid, külmutuskapid, ...) ...


01.02.1936 Postimees kirjutas: Raadiolubade asjus. Eelluba on maksev ainult üks kuu. Raadio ringhäälingu kasutamise määrus võimaldab raadioaparaatide ülesseadmist ja ringhäälingu kuulamist aparaatide proovimise otstarbel eellubade alusel. Eellubasid võivad välja anda postiasutised, samuti ka raadioärid ja -töökojad ja need on maksvad ainult ühe kuu jooksul, ...


31.01.1936 Postimees kirjutas: Muretsetakse raadioseade linnale ja koolidele. Linnavalitsus on oma viimasel koosolekul otsustas osta linnale suurema raadiovastuvõtja avalikkude ülekannete korraldamiseks ühes kahe valjuhääldiga. Viimastest oleks üks n. n. seenvaljuhääldaja avalikule platsile ülesseadmiseks. Aparaadi juurde kuulub veel seadeldis, mille abil võimalik üle kanda koha peal peetud kõnesid. Peale selle tellitakse veel 5 kolmelambilist raadiovastuvõtjat. Linna kolmest algkoolist saab igaüks ühe, kuna ülejäänud kahest üks seatakse üles linna lastekodus ja teine vanadekodus.

23.01.1936 Postimees kirjutas: Raadiomaks tasutagu tähtajaks. Veebruaris hakatakse maksu nõudma politsei kaudu.


12.01.1936 Postimees kirjutas: Raadiomaks tuleb õiendada jaanuaris. Vastava määruse alusel peavad kõik raadiokuulajad, kes kuulamise lõpetamisest pole ametlikult teatanud, maksma kuulamismaksu poolaasta kohta jaanuarikuu jooksul. Nagu kuuleme, on seni maksumaksjaid õige vähe olnud. ..


02.01.1936 Postimees kirjutas: Eestis 24.000 raadioabonenti. Nagu raadio ringhäälingu juhataja ins. Olbrei oma uue-aasta kõnes tähendas, on tõusnud eesti raadioabonentide arv juba 24.0000-le. Sellega on raadio levinud möödunud aastal üle ootuste, sest ringhäälingu juhatus lootis aasta lõpuks raadioabonentide arvu tõusvat ainult 20.000-le. ... Mis puutub uue ringhäälingu saatejaama ehitamisesse, siis juba lähemal ajal teatatakse firmadele saatejaama ehitamistingimused, mispärast firmadelt ettepanekuid võib loota juba veebruarikuus.


09.12.1935 Postimees kirjutas: Demonstreeritakse moodsamat raadioaparaati. Moodsamat ja täielikumat raadioaparaati tema kõigi eriomadustega demonstreeritakse muuseas Rahvaülikooli loengul teisipäeval [10.XII] seerias "Mehaaniline muusika". Seal on võimalik kõigil jälgida, mida võib üldse loota praegustelt raadioaparaatidelt ja võrrelda seda lihtsamatega. ... lektor mag. Koern.


04.12.1935 Postimees kirjutas: Ringhääling hoolitseb maal asuvate kuulajate eest. Riigi ringhäälingu nõukogu tahab põhjalikult tutvuneda meie kodumaa raadiotööstusega. Selleks käiakse koha peal raadiotööstustes tutvunemas. ... Ühtlasi on ringhäälingu juhtivad jõud huvitatud sellest, missugused vead kodumaa vastuvõtu-aparaatide juures ilmnevad. Ringhäälingu juhtivate ringkondade peamiseks hooleks on praegu, kuidas kergendada maal asuvate raadiokuulajate seisukorda, sest raadiokuulamine maal nõuab praegu ikkagi märksa suuremaid kulusid kui linnas. ...


27.11.1935 Postimees kirjutas: Tuuakse ära "Riigi Teatajas" avaldatud nimekiri elektriseadmetest ja elektrijõus töötavatest masinatest, millised peavad 1. märtsiks 1936. a. saama varustatud kaitseseadmetega raadiolevi segamise vastu. Elektriseadmed ise peavad olema registreeritud 1. detsembriks 1935.


15.10.1935 Postimees kirjutas: Raadiojaam Tapale. Järva maleval on kavatsusel Tapale raadiojaama ehitamine, milleks ka kevadel vastavaid kuuldavuse katseid sooritati. Katsed andsid üldiselt rahuldavaid tulemusi. ...


13.11.1935 Postimees kirjutas: Eestis raadioabonente üle 20 000. Detektoraparaatide arv väheneb.


06.11.1935 Postimees teatas: Raadionäituse järelkaja. Raadionäitusel polnud midagi eriliselt huvitavat ja uut, kuid raadioaparaatide müük on siiski peale näitus suurenenud.


02.11.1935 Postimees kirjutas: Raadionäituse järelkaja. Raadionäitus ei pakkunud külastajaile üldjoontes midagi uut ja huvitavat.


28.10.1935 Postimees kirjutas: Raadionäitusel 5000 külastajat. Raadionäitust Tallinnas on esimese kolme päeva jooksul, kuni pühapäeva [27.X] õhtuni külastanud üle 5000 inimese. Eriti rohkesti oli näitusekülastajaid laupäeva õhtulja pühapäeval. Seekordsel näitusel äratab tähelepanu ka ostude rohkus, kusjuures isegi mitmel kallihinnalisel luksusaparaadil võib näha sedelit "müüdud".


26.10.1935 Postimees kirjutas: Raadionäitus avati Tallinnas 25.X. Tutvustatakse üksikasjalikult raadioaparaate valmistavate tehaste väljapanekuid.


25.10.1935 Postimees kirjutas: Raadionäitus avati. Täna kell 12 avati Tallinnas, börsisaalis 7. raadionäitus. Avamise momendiks oli kogunenud börsisaali rohkesti rahvast. Näituse avas teedeminister kol. O. Sternbeck.


25.10.1935 Postimees kirjutas: Eestis üle 20.000 raadiokuulaja. Kuulajate arv kasvab hoogsasti. - Kuidas saada raadiokuulajaks. Suuri soodustusi kuulamismaksu alal: maksmine postmarkides, eelload saadaval raadioärides.


19.10.1935 Postimees kirjutas: Raadionäitusele rohkesti väljapanekuid. ... Näitusel esineb üle 20 väljapanija ning esindatud on kõik meie suuremad raadiotööstused ja -ärid. ... Raadionäitust peetakse teatavasti Tallinnas 25. kuni 30. oktoobrini.


10.10.1935 Postimees kirjutas: Raadionäitus 25.-30. okt. Eelmiste aastate eeskujul korraldatakse ka tänavu raadionäitust, kus asjahuvilistel on võimalus tutvuneda uute saavutistega raadiotehnika alal ja valida välja sobivat aparaati. Näitus toimub 25.-30. oktoobrini Tallinnas börsisaalis ja väljapanekute poolest kujuneb see arvatavasti suuremaks kui eelmised. ...


28.09.1935 Postimees kirjutas: Raadiosegajaile anti ajapikendust. Vabariigi valitsus muutis raadio vastuvõttu segada võivate elektriseadmete ja esemete kaitseabinõudega varustamise ja nende seadmete ja esemete registreerimise, korrashoiu ja müügi määrust, pikendades kuni 1. maini 1936. a. elektriseadmete ja esemete kaitseabinõudega varustamise tähtaega. Endine tähtaeg oli 1. okt. 1935.


16.09.1935 Postimees kirjutas: Ringhäälingu riigistamisega kasvab abonentide arv. Sellest ajast peale, kui riik ringhäälingu oma kätte võttis, hakkas abonentide arv kasvama meil seni tundmata tempos... kui endistel aegadel osteti väga palju nurgatagustest kohtadest, siis nüüd need kibedad õppetunnid on tarvitajaid õigele teele juhtinud ja ostetakse peaasjalikult kvaliteetaparaate, ...


16.08.1935 Postimees kirjutas: Arstid esitavad märgukirja. Raadiokaitse seadise muretsemine tekitab raskusi. Eile õhtul oli Erakliinikusse kokkukutsutud Tartu arstide nõupidamine, kes ravimiseks kasutavad röntgeni ja diathermiaparaate. Nõupidamisel avaldati mõtteid selle üle, et raadiokuulamise segamiste vältimiseks antud määrus tekitab arstidele raskusi. Kaitseabinõudega tuleb varustada kõik röntgeni- ja diathermia-aparaadid. See on seotud suurte kuludega ning võib kujuneda mõnele arstile ülepääsmatuks raskuseks. Nõupidamisel otsustati koostada vastav märgukiri riigivõimudele.


10.08.1935 Postimees kirjutas: Proovijaamad Tallinnast paremad. Neil päevil lõppesid Põltsamaa ümbruskonnas raadiolainete levivõimaluste ja kontrollsaatja kuuldavuse proovimise eeltööd. Nagu kontrollivad ametnikud tõendavad, on kõigis linnades, kus prooviti kuuldavust, nii Türil, Paides kui ka Põltsamaal on see parem kui Tallinnas. Kus on kuuldavus parim ja kuhu ehitatakse saatejaam, selle otsustab kogutud andmete läbitöötamine.


08.08.1935 Postimees kirjutas: Raadiokuulajate pidev juurekasv Tartus. ... Sügise tulekuga on muutunud uute raadioabonentide juurekasv võrdlemisi intensiivseks. Keskmiselt registreeritakse päevas 3-5 uut aparaati. ... Tartus on praegu umbes 2500 abonenti. Praeguste eelduste juures võib see arv sügisel kuni 3000 tõusta.


22.07.1935 Postimees kirjutas: Raadio katsesaatejaam Türil. Pühapäeval [21.VII] saabus raadioringhäälingu tehniline meeskond ühes vastavate abinõudega Paidest, kus nädalapäevad katsetusi sooritati, Türile, ... et seal jätkata katsetusi sobiva asupaiga leidmiseks raadiosaatejaamale. Türil seati katsejaam üles linna heinamaale, ... Viieliikmelise tehnilise meeskonna juhiks on ins. Olbrei, kuna tegelikke mõõtmistöid juhatab tehnik L. Stürmer. ... Türilt järgnevad katsed Põltsamaal.


17.07.1935 Postimees kirjutas: Raadio maaühendus ei tohi minna veevärgi torustikku. Linnavalitsuse ehitusosakonnast on antud veemõõtjate seoisude kontrollijatele juhtnööre, mille järgi nad peavad kontrollima, kas veevärgi torudega pole ühendatud raadio maaühendus. Kõik sellised juhused tulevad teatavaks teha ehitusosakonnale, kes laseb selle kohta koostada protokollid. Uurimisel on selgunud, et elektrivoolu juhtimine veevärgi torudesse on kahjulik. Elektrivoolu tagajärjel lähevad kiiresti rikki veemõõtjad ja sulgemise siibrid. Majadesse minevatel torudel samuti lahustub seesmine tsingi kord. ...


13.07.1935 Postimees kirjutas: Kulukas soodustus raadiokuulajaile. Ülikoolil üksi maksab röntgeni-aparaatide varustamine kaitseseadeldisega 10000 krooni. Vabariigi valitsuse dekreedi kohaselt peavad 1. oktoobriks kõik raadiokuulamist segada võivad aparaadid olema varustatud kaitseabinõudega segamise ärahoidmiseks. Ülikooli röntgenikabineti mehaanik J. Muuga selgitusel toob selline määrus ülikoolile väga suuri lisakulutusi. Samas aga kaitseseadmete paigaldamine ei taga ikkagi raadiokuulamise häirituse lõpetamist.


04.07.1935 Postimees kirjutas: Raadiosegajad kõrvaldatakse. Anti vastav määrus. Vabariigi valitsuse otsusega pannakse maksma raadiolevi vastuvõttu segada võivate elektriseadmete ja -esemete kaitseabinõudega varustamise ja nende seadmete ning esemete reguleerimise, korrashoiu ja müügi määrus. ...


25.05.1935 Postimees kirjutas: Kas raadiosaatejaam Paide? Neil päevil esitati raadioringhäälingu juhatuse poolt Paide linnavalitsusele palve, võimaldada umbes 3-4 ha maad linnamaadest katse saatejaama püstitamiseks. Kuna linnal lootusi raadiosaatejaama Paide saamiseks, siis saadeti vastuseks, et linn annab heameelega soovitud maa-ala, kusjuures raadio ringhäälingu juhatusel jääb vabadus valida missugust osa vabadest maadest soovib võtta kasutamiseks.


14.05.1935 Postimees kirjutas: Kodu vanadele raadioaparaatidele. Vastutulekuks raadioaparaatide ostjaskonnale kavatseb s. / s. "Eesti Philips" rahva käest tagasi osta kõik vanad raadioaparaadid ning need tulle heita, nagu seda tehti ka 1931. aastal. Vana aparaat ostetakse tagasi muidugi ainult neilt, kes enesele uue ja moodsa aparaadi asemele muretsevad. Tagasiostu korraldusega on ühinenud ka ärid. Vanade aparaatide hinnaks, nende töökõlbulikkusele vaatamata, on arvestatud kuni 60 kr. A / s. "Eesti Philips'i" tehnilise osakonna juhataja sõitis neil päevil Hollandisse. Seal täiendab ta oma teadmisi uute moodsate aparaatide tehnikas, et tulevasel raadio hooajal meie ostjaskond igakülgselt rahuldatud saaks.


01.04.1935 Postimees kirjutas: Raadiokuulajate suur tõus Elva ümbruses. Käesoleva aasta alul on Elvas ja ümbruses raadiokuulajate arv kasvanud väga tunduvalt. Eriti avaldub kasv maa arvel. Üldse on raadioabonentide arv suurenenud üle 50 protsendi. Elva postkontori piirkonnas, mille alla kuulub alev ja seitse ümbruskonna valda, oli möödunud aasta lõpul 92 raadioabonenti, kuid nüüd on nende arv 140. Alevis on 54 abonenti, valdadest esikohal on Aru vald 30 abonendiga.


28.03.1935 Postimees kirjutas: Raadioseadust muudeti. Valitsuse eilsel koosolekul tehtud otsusega muudeti posti, telegraafi, telefoni ja raadio seadust. Muutmise seadus täiendab posti, telefoni ja raadio seadust eriti raadio alal ning loob muu hulgas võimaluse tähtajaks tasumata jäetud raadio ringhäälingu kasutamismaksude sissenõudmisel võtta riigi kasuks lisamaksu 1 kroon igalt eraldi sissenõudmisele kuuluvalt summalt ning seda lisamaksu maksukohuslasilt sisse nõuda koos maksuvõlaga.


15.03.1935 Postimees kirjutas: Narva arst raadio segajaks. Narva jaoskonnakohtuniku poolt karistati dr. Lebedevi, kes oma arstimise aparaadiga on korduvalt seganud raadiokuulamist, 10-kroonise rahatrahviga või 3-päevase arestiga.


28.02.1935 Postimees kirjutas: Räpinas kasvab raadiokuulajate arv. Tänavu näitab Räpinas raadiokuulajate arv suurt tõusu, taludesse tekivad järjest uued vastuvõtjad. Nii on üksi Nahakülla lühikese ajaga üles seatud ligi kümmekond uut vastuvõtjat ning ka mujale. Peamiselt soetatakse rahva-aparaate.


23.01.1935 Postimees kirjutas: Raadiomaks tasutagu tähtajaks. Raadioringhäälingu maks tuleb tasuda kogu poolaasta eest ette ilma meeletuletuseta. Alanud kalendripoolaasta maksude tasumise tähtajaks on jaanuarikuu, ... Makse võib õiendada lähemas postiasutuses, ... Alates veebruarikuuga asuvad postiasutused maksuvõlgnike nimekirjade koostamisele. ...


05.01.1935 Postimees kirjutas: Raadio ja elektrotehnikatööst. "Universaal" kolis. Raadio-elektrot. tööstus "Universaal" kolis Kalda tn. nr. 1 uude asukohta Narva tn. 25.


29.12.1934 Postimees kirjutas: Raadiomaksud. Lühiülevaade 28. detsembril toimunud Riigi Ringhäälingu nõukogu koosolekust, kus võeti vastu uued raadiokaitse normid.


12.12.1934 Postimees kirjutas: "Raadio TERE" raadioaparaadid leiavad tähelepanu. Raadio levikuga laiematesse hulkadesse on meil tekkinud tarvidus välismaa aparaatide kõrval suuremal määral raadioaparaate ka kodumaal valmistada, viimasel ajal on erilist tähelepanu omistanud "Täielikum Eesti Raadiotööstuse Ettevõte", millist firmat tuntakse "Raadio TERE" nime all. "Raadio TERE" ostab aparaatide valmistamiseks välismaalt ainult lambid ja valjuhääldajad, kuna kõik teised aparaatide osad valmistatakse kodumaal. "Raadio TERE" aparaadid olid esindatud ka viimasel raadionäitusel, saades seal laiema tähelepanu osaliseks.


02.11.1934 Postimees kirjutas: Laupäeval avatakse raadionäitus. Reportaashi ja kontserte näituselt. 3. novembril avatakse Tallinnas Eesti raadionäitus. Lühidalt avamistseremooniast. Näitusel esineb 14 firmat, kes esitavad kogusummas üle paarikümne kodu- ja välismaa raadiotööstuse saadusi. Näitus kestab kuni 7. novembrini.


26.10.1934 Postimees kirjutas: Raadionäitus Tallinnas. Mis on raadio alal uudist? Tänavu 3.-7. novembril korraldatakse Tallinnas Börsisaalides kuues Eesti raadionäitus. Peale Eesti raadiofirmade esinevad näitusel veel paljud Ameerika, Inglise, Saksa, Hollandi ja Austria raadiotööstused. Läti riiklik elektrotehnika vabrik esineb näitusel koguni oma eriväljapanekute osakonnaga. Riigi ringhääling annab ühel päeval näituse ruumidest edasi oma saatekava. Peale seda antakse ringhäälingu kaudu edasi näituse avamistalitus ja näituse teateid. Näitusel on võimalus tutvuda raadiotehnika viimaste saavutistega ja raadioaparaatide uudismudelitega.


11.10.1934 Postimees kirjutas: Riigivanema poolt dekreedi korras 10. oktoobril antud seadusega loetakse kinnitatuks Luzernis 19. juunil 1933. a. alla kirjutatud kokkulepe Tallinna raadiojaama lainepikkuse kohta.


07.10.1934 Postimees teatas: Raadionäitus 3.-7. novembrini. Eelmiste aastate eeskujul korraldatakse ka tänavu raadionäitus, mille eesmärgiks on tutvustada raadiohuvilisi kõigi tänapäevaste uudistega raadiotehnika alal. Erilist huvi peaksid äratama odavahinnalised rahvaaparaadid, milliseid valmistanud mitmed kodu- ja välismaa firmad. Võimalik on, et näitusel korraldatakse ka eriline rahvaaparaatide võistlus. Raadionäitus peetakse Tallinnas 3.-7. novembrini ja sellel esinemiseks on avaldanud soovi pea kõik Eesti raadiofirmad. Muuseas on ette näha ka Riigi Ringhäälingu saatekava ülekanded raadionäitusele, mis eelmistel näitustel publikus äratanud suurt huvi.


17.09.1934 Postimees kirjutas: Põltsamaa ei ehita elektrijaama. Põltsamaa linn püsis viimase ajani soovi juures - saada saatejaama. Kaaluti isegi võimsa jõujaama ehitamist, mis oleks elektriga varustanud ka raadio saatejaama. Nüüd, jõujaama projektidega tutvudes selgus, et 280 hobusejõudu andva elektrijaama pais ujutaks üle ühe viiendiku Põltsamaa linna maadest ja teiseks läheks jaam palju maksma. Neil põhjusil Põltsamaa linnavalitsus loobus saatejaamale jõujaama ehitamisest, vajaduse korral hakates Ulila elektrijaama abonendiks.


13.09.1934 Postimees kirjutas: Mida kavatseb riiklik ringhääling. Kavasse ka ametlik informatsioon vabariigi valitsuse tegevusest. Ülevaade Raadio Ringhäälingu saatekava komitee koosolekust 12. septembril, kus moodustati uus saatekava komitee juhatus ja arutati põhjalikult saatekavasse puutuvaid küsimusi ning seati üles saatekava sihtjooned. Saatekava komitee juhatusse valiti esimeheks direktor G. Ney, abiesimeheks teedeministri abi K. Jürgenson ja K. Reinman.


31.08.1934 Postimees kirjutas: Raadio saatejaama uueks asukohaks Tapa? Ka Tapa linnas on tõsisemalt päevakorrale kerkinud raadio saatejaama asukoha küsimus, kusjuures Paide, Türi, Põltsamaa ja Viljandi linnade kõrval ka Tapa linn kandideerida tahab saatejaama uue asukohana. Kohapeal leitakse, et Tapa linn eriti sobivaks saatejaama asukohaks osutuks, kuna vajalik poleks siia üldse kulukat ülekande liini ehitada. Pealegi eriliselt soodne ja kiire raudteeühendus võimaldaks soodsalt ehitusmaterjali kohale vedada saatejaama ning ringhäälingu tegelastel Tallinnast ja Tartust Tapaga alal. kontaktis olla. Pealegi võimalduks pealinnas, samuti kui Rakveres, Paides ja Türil Tapa kaudu saatejaama eeskava detektorvastuvõtjatega kuulata. Elektrit olevat võimalik kohapeal soodsalt kasutada.


29.08.1934 Postimees kirjutas: Raadio saatejaam Viljandi? Nüüd, mil Paide, Türi ja Põltsamaa linnades arutusel raadio saatejaama asukoha küsimus, on see kerkinud päevakorrale Viljandiski. Omal ajal, kui Viljandis töötas haridusseltsi kooli katse-saatejaam, tehti kindlaks, et laine levib ühtlaselt hästi üle riigi. Strateegilisesest seisukohast on Viljandi kõigiti sobiv saatejaama asukohaks; suurt kulu sünnitaks ainult ülekandeks tarviliku liini ehitamine Tallinnast. Neid küsimusi arutati 28. skp. õhtul linnapea poolt kokkukutsutud esialgsel nõupidamisel, kus otsustati asi võtta järgmise linnavalitsuse koosoleku päevakorda ja esineda teedeministeeriumile ettepanekuga, ka Viljandis vastavaid katseid ette võtta, liiatigi, kuna siin on käepärast tarvilik vool.


25.08.1934 Postimees kirjutas: Põltsamaale uus jõujaam. Põltsamaa linnavalitsus kalkuleerib ja arvestab, kui võimsa jõujaama võiks ehitada Põltsamaa jõe alamjooksule, kuna veel hellitatakse lootust raadiosaatejaama ehitamiseks Põltsamaale. Jõujaamast on huvitatud ka üks Tartu insenere, kelle kalkulatsioonide järele võiks Põltsamaa jõe alamjooksule, 2 km linnast eemal, ehitada jõujaama, mille võimsus 230 HP. Seejuures on nõuetav veekukkumine 5 meetrit. Jõujaam läheb maksma 15 milj. senti.


18.08.1934 Postimees kirjutas: Raadiojaam kõne all. Põltsamaa linnapeal oli kõnelus ringhäälingu juhtidega uue saatejaama asukoha asjus. Põltsamaa ei asuvat ikka küllalt riigi südames ja jätvat detektoraparaatide kuuldavusepiirkonnast välja osa Põhja-Eestit. Elektrivoolu suudab linnavalitsus neile anda hinnaga 4-5 senti kwt. Saatejaama elektriga varustamiseks tuleks Põltsamaale ehitada uus jõujaam.


09.08.1934 Postimees kirjutas: Raadio saatekava päevakorral. Missuguseid reforme ette võtta? Raadio üleminekuga riigi kätte on kaaluti raadio saatekavas muudatuste tegemist. Ringhäälingu tulevikukavatsustest räägib ühel avalikul raadioõhtul arvatavasti saatekava-komitee juhataja G. Ney.


09.08.1934 Postimees kirjutas: Raadio saatejaam Põltsamaale. Riigi Ringhääling otsib uut asupaika ehitatavale saatejaamale. Põltsamaa linnavalitsus saatis märgukirja teedeministrile, et saatejaama asukohaks valitaks Põltsamaa, mis asub riigi südames, on tasasel ja metsavaesel maastikul ning siin puudub müra. Ringhäälingu juhatus soovib ainult teada, millise hinnaga annaks linn 200 kw 220 voldilist voolu, arvestades sellega, et saatejaam töötab aastas 2500 tundi. Linnavalitsus pole voolu hinda kaalunud, kuid kindel on see, et raadiojaamale peab ehitama uue jõujaama.


28.07.1934 Postimees teatas: Raadiomaksu tähtpäev on 1. augustil. Raadiokuulajate tähelepanu juhitakse sellele, et käesoleva aasta raadiomaks tuleb tasuda 1. augustiks. Samuti võetakse 1. augustini vastu kuulamise lõpetamise teadaandeid, mis tulevad varustada 50 sendilise tempelmargiga. Esimese poole raadiomaks nõutakse ka nendelt sisse, kes kuulamise küll lõpetanud, kuid sellekohast teadaannet pole esitanud.


25.07.1934 Postimees kirjutas: Raadio eelarve ootab kinnitamist. Raadio ringhäälingu üleminekuga riigi kätte määras vabariigi valitsus teatavasti ametisse raadionõukogu, kelle ülesandeks muuseas ringhäälingu eelarve koostamine. Raadionõukogu poolt on eelarve koostatud 99.000 krooni suuruses ja esitatud kinnitamiseks vabariigi valitsusele, kus see sünnib arvatavasti lähemail päevil. Valitsus kinnitab selle eelarve samal alusel nagu teistegi eripõhikirja alusel töötavate riiklikkude ettevõtete eelarveid. Kõnesolev raadio eelarve on koostatud pooleks aastaks, s. o. 1. juulist 1934 kuni 31. detsembrini 1934. Edaspidi tahetakse ringhäälingu eelarveaasta algus jätta 1. jaanuari peale, mitte 1. aprilli peale, nagu teistel riiklikkudel asutistel.


10.07.1934 Postimees kirjutas: Ringhäälingu saatejaamas toimub varanduste kontrollimine ja arvelevõtmine. Lähemal ajal kinnitatakse jaama ostuleping Raadio Ringhäälinguga. Ringhäälingu juhataja määratakse vabariigi valitsuse poolt.


29.06.1934 Postimees kirjutas: Raadio ringhääling riigistamise eel. 29. juuni vabariigi valitsuse koosolekul oli arutuse all uue Raadioringhäälingu nõukogu ametisse määramine, mis hakkab tegelema Ringhäälingu riigile ülevõtmisega. Nõukogu saab olema 5-liikmeline ning tema ülesandeks on eelarve vastuvõtmine, aruande läbivaatamine, lähem koostöö Raadioringhäälingu direktoriga jne.


22.06.1934 Postimees kirjutas: Raadioklubi varandus noorkotkastele. Petseri Raadioklubi likvideeriti ja varandused jaotati, mille juures suurem osa , 220 kr. sularaha ja raamatukogu, sai noorkotkaste Petseri malevale. Raadioringhäälingu osatähti 50 kr. eest anti Petseri malevale vabadussõja mälestusmärgi püstitamise fondiks.


15.06.1934 Postimees kirjutas: 13. juunil oli vabariigi valitsuse koosolekul otsustamisel ringhäälingu küsimus, kus otsustati Teedeministeeriumi poolt esitatud Riikliku Ringhäälingu põhikiri kinnitada ja maksma panna riigivanema dekreediga alates 1. juulist. Dekreet näeb ette, et Riiklik Ringhääling saab eesõiguse raadioasjanduse korraldamiseks Eestis ja töötab iseseisva riikliku ettevõttena oma eelarvega.


14.06.1934 Postimees kirjutas: Ringhäälingu saatus otsustamisel. Tallinnast, 13. juunil. Riigi raadioringhäälingu põhimäärused, mis teedeministeeriumi poolt välja töötatud, on vabariigi valitsuses teatavasti juba arutusel olnud. Vahepeal on aga arutamine katkestatud, kuna tahetakse teada saada majandusministeeriumi seisukohta selle põhimääruse suhtes, sest ei olnud selge, missugused on majandusministeeriumi rahalised võimalused nende põhimääruste kinnitamisel. Nüüd on asi olnud vahepeal kõne all majandusministeeriumis ja raadio-ringhäälingu põhimääruste kinnitamist on oodata juba neljapäevasel vabariigi valitsuse koosolekul.


14.06.1934 Postimees kirjutas: Kaitseliidu Mustvee malevkond hädas raadioaparaadiga. Omal ajal ostis Mustvee malevkond raadioaparaadi, milline maksis 400 krooni. Seni seisis aparaat pääliku kasutuses. Nüüd on aparaat kõlbmatuks muutunud.


10.06.1934 Postimees kirjutas: Alla kirj.: Kõige austusega Tartu Raadio Klubi juhatus. Ühenduses raadioringhäälingu riigi kätte ülemineku küsimusega ja arvestades võimalikkude muudatustega ringhäälingu edaspidises tegevuses, palub Tartu Raadio Klubi kõiki raadiokuulajaid avaldada oma arvustavaid otsuseid ringhäälingu senise tegevuse kohta.


08.06.1934 Postimees kirjutas: Ringhäälingu saatus otsustatakse varsti. Teatavasti teedeministeerium esitas vabariigi valitsusele kava riikliku ringhäälingu loomiseks, mille tegevusseastumisel praegusele ringhäälingu kontsessionäärile kontsessiooni ei pikendata. Küsimus oli vahepeal kaalumisel majandusministeeriumis kalkulatsioonide kontrollimise ja summade nõutamise seisukohalt. Majandusministeerium on nüüd kuuldavasti nõus o.-ü. Ringhäälingu sisseseade omandamisega ja ühtlasi ka riiklikule ringhäälingule põhikapitali lubamisega. Küsimus tuleb lähemal ajal valitsuses uuesti otsustamisele.


05.06.1934 Postimees kirjutas: Vesneris palju raadiojäneseid. Vesneris liikus ringi raadioringhäälingu kontroll ja tegi kindlaks kümmekond raadiokuulajat, kes polnud tasunud vastavat maksu ja langevad trahvi alla.

31.05.1934 Postimees kirjutas: Tartu nõus andma voolu Raadioringhäälingule. Tartu linna elektrijaam on kaalunud teedeministeeriumi ettepanek vooluandmiseks Ringhäälingule Paides või Türil. Ulila jõujaam võib anda ringhäälingule voolu 12 senti kilovatt-tund, mõõdetuna kõrgepinge poolt, kui Raadioringhääling garanteerib voolutarvituse koormuse 2500 tundi. Teedeministeeriumi esialgse kalkulatsiooni järgi võiks voolutarvitus tõusta 3000 tunnini.


29.05.1934 Postimees kirjutas: Ringhääling riigistatakse dekreediga. Riikliku ringhäälingu põhikiri homme valitsuses kinnitamisel. Alluvaks valitsuse propaganda ja pressebüroole.


08.05.1934 Postimees kirjutas: Tapal ei kuule pühapäeviti raadiot. Tapa linnas ja ümbruskonna külades linna elektrivoolu kasutajad nurisevad pikemat aega juba, et pühapäevadel raadiokuulamine võimatu, nimelt neil, kelle vastuvõtjad linnavooluga töötavad. Pühapäeviti linna elektrijaam üldse päeval ei tööta, mistõttu raadio saatekava, ühes jumalateenistusega, kuni õhtuni täielikult kaotsi läheb. Argipäevadel jällegi on võimata raadiot kuulata mitmesuguste müratekitavate ja segavate mootorite tõttu.


31.07.1934 Postimees kirjutas: Ringhäälingusse puutuvad avaldused on tempelmaksuvabad. Seni nõuti ringhäälingu kuulajaiks astujailt aboneerimise ja abonentidelt kuulamise lõpetamise ja elukoha muutmise avaldustelt tempelmaksu. Nüüd riigi ringhäälingu tegevusse astumisega ei tule tähendatud avalduste pealt enam tempelmaksu tasuda, vaid need avaldused võetakse postiasutistes vastu tempelmaksuvabale riigi ringhäälingu põhimääruse 1934 alusel.


06.05.1934 Postimees kirjutas: Kavastus tabati raadiojäneseid. Neil päevil viibis Kavastus raadioringhäälingu kontrolör, kes otsis raadiojäneseid. Käik ei jäänud tulemusteta - Kavastus leidus raadiokuulajaid, kellel vastav maks tasumata.


06.05.1934 Postimees kirjutas: Raadio ringhäälingu juhatus soovib pikendada kontsessiooni lepingut pooleteise aasta peale, millise aja jooksul riik suudaks oma ringhäälingu saatejaama üles ehitada. Paralleelselt selle ettepanekuga kaalutakse teedeministeeriumis ringhäälingu saatejaamade omandamist ostu teel. Peetakse võimalikuks, et riik omandab ostu teel ringhäälingu saatejaamad. Sel juhul on tarvis ka otsustada, kuidas korraldada ringhäälingu saatekava.


25.04.1934 Postimees kirjutas: Teedeministeerium pöördus Tartu linnavalitsuse poole järelpärimisega, kas ei saaks Ulila jõujaam anda voolu uuele tugevajõulisele raadiosaatejaamale, mida kavatsetakse ehitada Paidesse. Liin tuleks ehitada Viljandist, tema maksimaalne pikkus oleks 62 km.


19.11.1933 Postimees kirjutas: Uusi tööstusi. Ed. Kriisa avab Tähe tän. 9 raadio-tehnika tööstuse "Raadio Central". M. Laurenile ja A. Oravale on antud luba Kalda tän. nr. 1 avada elektrotehnika, raadio ja telefoni tööstust. Mõlemad tööstused on registreeritud väiketööstustena.


10.11.1933 Postimees kirjutas: Raadiotööstus Tartu. Kodanikud M. Lauren ja Ad. Orav on esinenud linnavalitsusele palvega, et neile võimalataks avada väiketööstust "Universaal" Tartus, Kalda t. 1. Tööstus hakkaks töötama elektrotehnika, raadio ja telefoni alal. Tööstuses peale kahe omaniku rohkem töölisi ei ole. Samuti ei ole tööstuses ette nähtud jõumasinaid.


27.11.1932 Postimees kirjutas: Ei pooldata raadiojaama ühendamist met. obsiga. Riigikontroll ja haridus-sotsiaalministeerium on avaldanud soovi, et Tartu raadiojaam ühendataks ülikooli met.-obsiga. Ühtlasi tuleks ülikoolil raadiojaamale ja selle personaalile eluruumid anda. Ülikooli valitsus kaalus küsimust ja asus ettepaneku suhtes eitavale seisukohale. Met.-obsi ümbruses on rida klinikuid ja arstiteaduslisi asutisi, mille röntgeni, diatermia jne. aparaadid segavad raadiojaama vastuvõttu. ...


16.11.1932 Postimees kirjutas: Räpina ümbruses otsiti "jäneseid". Räpina ümbruses on kaunis palju raadiokuulajaid, nii lampaparaatidega kui lihtsate detektoritega, kellest aga enamik on loata kuulajaid. Hiljuti korraldati raadiokuulajate kontrollimine, kus saadi kätte mitukümmend "raadiojänest", kel aastamaksud õiendamata. Pärast kontrollimist on aga suurem jagu "jäneseid" tasunud vastavad maksud enne viimast tähtpäeva vabatahtlikult.


29.09.1932 Postimees kirjutas: Põltsamaa linnapea ja politseikomissar kohtus. Teisipäeval tuli Põltsamaa rahukohtuniku juures arutusele protsess, milles politseikomissar süüdistab linnapead ja elektrijaama juhatajat selles, et elektrijaama dünaamo segab raadioringhäälingu kuulamist. ...


26.09.1930 Postimees kirjutas: Raadio ringhäälingu ümber. Üleeile oli ministeeriumidevahelises komisjonis järelevaatusel riigi ringhäälingu osanikuks astumise küsimus. Komisjon oli asja igakülgselt kaalunudja tegi põhimõtteliselt nõusoleva otsuse, kuid seadis kokku rea eritingimusi ringhäälingu juhatusele. Eilsel ringhäälingu juhatuse koosolekul pidid need eritingimused läbivaatamisele tulema.


22.09.1932 Postimees kirjutas: Raadioaparaadi asemel - suur kivi. Eesti sõjaväelise esindaja tüssamine Lätis. Riiast, 21.sept. Siin paljastati ennekuulmatu vargus, mille ohvriks langes Eesti sõjaväeline esindaja kol.-leitn. V. Kohal. V. K. tellis varem Leibowitschi raadioäri kaudu välismaalt uuematüübilise raadioaparaadi. Saadetis jõudis ka neil päevil kohale ja viidi otsekohe Eesti saatkonda. Kui kastid avati, leiti ühest kastist paberisse mässitud kivi, kahes kastis olid aga tühjad kotid. ... Kriminaalpolitsei asus asja juurdlema. ...


20.09.1932 Postimees kirjutas: Tartus ja Tartumaal 93 raadiojänest. Raadioringhäälingu käesoleva aasta esimese poole kokkuvõtete järele on avastatud selle aja jooksul loata raadiokuulajaid: Tartus 75, Elvas 10, Mustvee 4 ja Kastre-Võnnus 4, kokku 93 "raadiojänest". Neist on enamusel olnud lampaparaadid. Üleriiklikust "raadiojäneste" arvust moodustab Tartus ja Tartumaal avastatud "raadiojäneste" arv 15,5 prots.


15.07.1932 Postimees kirjutas: Tallinnas asutatakse raadiokooperatiiv. Tallinna ühistegelistes ringides on praegu asutamisel raadio-kooperatiiv, mis seab oma sihiks raadioaparaatide ja nende osade võimalikult odava müügi. kooperatiivi asutajad loodavad, et neil avaneb võimalus müüa tunduvalt odavamate hindadega kaupa, millelt erafirmad nende arvates teenivat liig palju.


10.07.1932 Postimees kirjutas: Järvalased raadiost tüdinenud. Kui rida aastaid tagasi Järvamaal külades üksteise võidu raadioaparaate soetati ja antenne ülesse seati, siis viimasel ajal on need antennid kõik järkjärgult kaduma hakanud. Ei jatku enam raha raadiomaksude kui ka vastuvõtja korrashoidmise kulude tasumiseks. Möödunud aasta alul oli Järvamaal raadiovastuvõtjaid 255.


15.06.1932 Postimees kirjutas: Narvas ja Narva ümruskonnas raadio ringhäälingu kuuldavus halb. Ringhäälingu juhatus käis kohapeal kuuldavust kontrollimas. Rakveres, Jõhvis, Narvas ja Narva-Jõesuus kuuldavus paranenud.


04.06.1932 Postimees kirjutas: Põllumehe soovid raadio asjus. Kuna ringhäälingu saatekava puuduste üle on rohkesti sõna võetud, ei ole puudustest kõneldud tegeliku põllumehe seisukohalt. Nimelt pole põllumehel argipäeval võimalik saatekava kuulata, sest ringhääling algab oma tegevust ajal, kui on põllumees või õigemini kõik maarahvas tööl ja lõpetab siis, kui töölt tullakse. Katkestada tööd kell 5 ja minna vastuvõtja juure, see oleks kibedal tööajal täitsa võimatu. Ometi on paljudel aparaat muretsetud, abonendimaks makstud ja tehtud kõik selleks, et vaba aega kasulikult ära tarvitada. ...


18.05.1932 Postimees kirjutas: Põltsamaa raadiokuulajad hädas. Põltsamaa raadiokuulajad pole pea kunagi kuulata saanud puhast muusikat, sest ikka ja ikka kostab valjuhääldajast korrapärane segamine, mis raadiokuulajaid on sundinud abi otsima politseilt. Nii saabus neil päevil politseisse mitme kuulaja allkirjaga varustatud kiri, mille põhjal alustati juurdlus ja kuulati üle kümmekond isikut, kel on raadioaparaadid või elektrimootorid. Mootorite omanikud, samuti elektrijaam segamist omaks ei võta, sest nende masinad on varustatud segavaid mõjusid kõrvaldavate seadeldistega. Raadiokuulajad ei anna ka üksmeelset otsust, sest ühte segatakse, teist ei. Kuidas lugu lõpeb, peab selguma kohtus.


17.04.1932 Postimees kirjutas: Võrus ähvardatakse raadio-streigiga. Võru raadioabonendid ja -kuulajad omal koosolekul otsustasid peale selle, kui oli teravalt arvustatud Tallinna ringhäälingut, nõuda Tallinna ringhäälingu saatejaama kuuldavuse parandamist. Kui parandusi ei järgne, siis nõuda 1 / 2 osa abonementmaksu mahajätmist 1.juulist. Kui esimene nõue aga teostamist ei leia, siis loobuda täielikult raadiokuulamisest samast kuupäevast alates.


12.04.1932 Postimees kirjutas: Raadio revident Jõhvis. Kuna viimasel ajal Alutagusel Tallinna raadiosaatejaama kuuldavus ikka halvemaks ja halvemaks muutunud on, kusjuures abonentide poolt terve rida proteste esitatud, ning paljud Tallinna halva kuuldavuse ning kalli raadiomaksu tõttu hoopis antennid protsetiks maha võtnud, viibis Jõhvis 9. ja 10. skp. postivalitsuse inspektor, kes revideeris saatejaama puhtust ja kuuldavust Jõhvis. Kuigi inspektoril kaasas oli ühe parema firma aparaat, pidi revident siiski lõpuks veenduma, et vaatamata ringhäälingu juures tehtud parandustele, on viimaste aastate jooksul Tallinna saatejaama kuuldavus halvemaks muutunud.


06.04.1932 Postimees kirjutas: Tammistu kodanik raadiost huvitatud. möödunud pühapäeval kõneles kohalik koolijuhataja Tammistu rahvamajas raadioehitusest. Kuulajaid oli võrdlemisi rohkesti. koosolekul viibis ka raadio eriteadlane, valmistaja R. Poroschna, kes mitmeti täiendas kõnet. Koosolijad olid eriti huvitatud raadiost, eriti detektorist. Paljud lubasid ise ehitama hakata.


01.04.1932 Postimees kirjutas: Kahkvas loobutakse raadiost. Viimaste aastate jookusl oli Kahkva ümbrusse suurel hulgal raadiokuulajaid tekkinud, eriti suurte lampaparaatidega. Nüüd aga on kuulamises seisak, uusi kuulajaid ei tule enam juure, senisedki kuulajad on antennid maha võtnud ja üldse kuulamisest loobunud. Põhjuseks peaasjalikult ringhäälingute halb kuuldavus. Tallinnat ei kuule peaaegu sugugi, Tartu on keskmiselt kuulda.


23.03.1932 Postimees kirjutas: Üliõpilasköök segab raadio-kuulajaid. Tartu telefonivõrgule avaldatud kaebused, et üliõpilasmaja köögi elektriseade segab ümbruskonnas raadiokuulamist, on leitud kohapeal järelvaatusel tõele vastavat ja telefonivõrgu poolt korraldus tehtud segava elektriventilatsiooni segavmõjude kõrvaldamiseks.


20.03.1932 Postimees kirjutas: Elektrijaam segab Põltsamaa raadiokuulajaid. Juba ammu ei saa Põltsamaa raadiokuulajad selget muusikat. Varem segasid väikesed elektrimootorid. Nüüd on need enamvähem segavaid mõjusid kõrvaldavad abinõud tarvitusele võtnud, kui üksikud ei ole seda siiski teinud. Neil päevil koostas politsei protokolli linna elektrijaama segamise üle. Elektrijaama juhataja väidab, et võimatu on dünamodele lisandada seadeldist, mis kõrvaldaks segamise niivõrt, et jaama naabruses asuvad raadioomanikud saaksid segamatult kuulata.


19.03.1932 Postimees kirjutas: Raadioaparaatide sissevedu raskendatud. Tartu Telefoni vabrikus valmistatakse moodsaid raadioaparaate. H. Prüüs töökojas valmistatakse ka häid ja moodsaid raadioaparaate. Peale lampida valmistatakse kõik osad kodumaal. Aparaadid ei tule kallimad välismaa omadest.


15.03.1932 Postimees kirjutas: Pärnakad kuulutasid sõja "Raadioringhäälingule". Pärnu, asudes ringhäälingu asukohast, Tallinnast võrdlemisi kõrval, pole meie ringhäälingut kunagi kuulnud rahuldavalt. ... Pühapäeval korraldas kohalik Raadio-klubi liikmeile ja asjasthuvitatuile koosoleku, mis kujunes ringhäälingu suhtes kurjatooniliseks. Pikkade vaidluste tulemusena otsustati teedeministeeriumile ja ringhäälingule teatada, et koosolejad loobuvad arvates 1.juulist kuulamisest, kui neile ei vähendata aastamakse poole võrra, sest pool päeva, s.t. õhtupoolikul pole Tallinnat üldse võimalik kuulata. Loodetakse, et sellega ühinevad vähem. Pooled Pärnu kuulajaist (Pärnus praegu umbes 300 abonenti).


12.03.1932 Postimees kirjutas: Ringhääling hakkab Paides ehitama. Hiljuti ostis Raadio ringhääling riigi metsatööstuse kaudu Paide lähedalt, Purdi metskonnast ligi 79 suurt palki ning nende väljaveoga Paide alustati juba käesoleval nädalal. Palkidest ehitab Ringhääling saatejaamale antenni mastid.


11.03.1932 Postimees kirjutas: Kes on raadiojänes? Ringhääling ei ole rahul postivalitsuse karistusviisidega. Nagu ringhäälingu juhatuse poolt meile teatatakse, loeb ringhäälingu juhatus täiesti põhjendamatuks postivalitsuse kavatsuse, saata kuulajate kohta käiva seaduse põhjal kohtulikule vastutusele võtta ka neid raadioringhäälingu abonente, kes kuulajate nimestikus edasi seisavad, kuid kellel maksud tähtpäevaks tasumata on jäänud. ... - Raadiojäneste küsimus laheneb.


10.03.1932 Postimees kirjutas: Tartu jaam uuele lainele. Eile katsetati Tartu raadio-ringhäälingu saatejaamas uue lainepikkusega. Varem töötas kohalik saatejaam 445 mtr. pikkuse lainega. Eile tehti esmakordselt katset tarvitusele võtta 506 m ulatusega lainet. Nagu kohalikud andmed näitavad, on uue lainega jaama tugevus ja hääle puhtus tuntuvalt paranenud. Oodatakse veel andmeid Viljandist, Tallinnast ja teistest kaugematest kohtadest, see annaks igakülgse ülevaate tarvitusele võetud laine sobivusest. Esialgu on jäädud 506 mtr. laine juure peatuma. asjasse võiks muudatust tuua vaid postipeavalitsuse korraldus, kui viimane leiab selle vajaliku olevat. ...


08.03.1932 Postimees kirjutas: Lasnamäe saatejaam viiakse Paide. Pühapäeval peeti Tallinna ringhäälingu peakoosolekut, kus Lasnamäe saatejaama üleviimine tunnustati tarvilikuks, kuid ainult siis, kui riik pikendab o.-ü. "Ringhäälingu" kontsessiooni 1 1 / 2 aasta peale ja ostab välja kontsessiooni lõppemisel jaama amortiseerumata osa. Ringhäälingu juhatuse liikmete arvu suurendati 3 pealt 5. Vanuse järgi väljalangenud juhatuse esimees K. Reinmann valiti tagasi, uueks juhatuse liikmeks valiti rkl. J. Loosalu ja ins. Võrk.


28.02.1932 Postimees kirjutas: "Raadiojänestele" peavalu. 4.märtsil hakkab maksma 12.veebr. riigikogu poolt vastu võetud seadus n.n. "raadiojäneste" kohta. Seadusega antakse raadiojäneste asjad rahukohtunikkude kätte, kusjuures karistuseks on ette nähtud rahas kuni 50 krooni, peale selle nõutakse Raadio-ringhäälingu kasuks sisse aastamaks. Edasi näeb seadus ette, et raadioaparaadi mahavõtmisest tuleb aasta alul kuu aja jooksul teatada. Praegu on umbes 3000 neid, kes maksu tasunud pole ja samuti teatanud pole aparaadi mahavõtmisest. ...


26.02.1932 Postimees kirjutas: Järvamaal oodatakse Paide ringhäälingut. Põhja Järvamaal asub terve rida alevikke, nagu Ambla, Lehtse, Aegviidu, Tamsalu, Rake, j.t., peale selle Tapa linn, kus rohkesti raadiokuulajaid. Kuna viimased just raadiovastuvõtjate omanikud, mille eest aastas 80-100 krooni maksudena ja korrashoiukuludena välja maksta tuleb, summa, mille kokkusaamine praegusel ajal sugugi kerge ei ole, siis ootavad nimetatud keskkohtades olevad raadiokuulajad pikisilmi raadio saatejaama ületoomist Paidesse, et selle järele detektorvastuvõtjatega kuulamisele üle minna.


20.02.1932 Postimees kirjutas: Raadiokuulajate pere läheb ka Tartus rahutuks. Tartu raadiokuulajad olid seni päris rahulikud, kuigi nad jaamu hästi ei kuulnud, kuid nüüd on ka siin käärimine tekkinud. Praegu kogutakse allkirju kirjale, mida tahetakse neil päevil postipeavalitsusele esitada. Kirjas juhitakse tähelepanu sellele, et Tartu saatejaam üle viiaks endisele, s.o. 579 meetrilisele lainele, põhjendades seda asjaoluga, et jaama kuuleb halvasti ja Tartu segab ka teiste jaamade kuulamist. Lõpul öeldakse, et juhul, kui asja ei korraldata, raadiokuulajad kuulajate nimekirjast end kustutada lasevad.


13.02.1932 Postimees kirjutab: Elvalased võtavad antennid maha. Viimasel ajal on Elvas terve rida raadiokuulajaid võtnud maha antennid ja loobunud raadiost. Isegi suuremate ja kallihinnaliste aparaatide omanikud lasevad aparaatidel nurgas kasutamatult seista. Sellist teguviisi põhjustab peamiselt kõrge raadiomaks.


10.02.1932 Postimees kirjutas: Iisaklased loobuvad raadiolõbust. Kõrge raadio abonentmaks ja saatejaama halb kuuldavus on Iisaku raadioharrastajate peres palju nurinat esile kutsunud. Palju seniseid raadiokuulajaid on oma antennid maha võtnud seniks kuni alaneb kõrge abonentmaks ja paraneb saatejaama kuuldavus. Ka ei rahulda kuulajaid raadiojaama saatekava.


06.02.1932 Postimees kirjutas: Ringhääling ei taha minna sisemaale. Eile peeti teedeministeeriumis suurem nõupidamine ringhäälingu üleviimise asjus Tallinnast sisemaale. Nõupidamisest võtsid osa ka ringhäälingu esindajad. Kõne all oli peamiselt ringhäälingu kuuldavamaks ja võimsamaks tegemine ta üleviimise teel Tallinnast sisemaale, nagu kavatsetud Paidesse. Ringhäälingu esindajad aga vaidlesid selle kavatsuse vastu, sest lähematel aastatel lõppevat ringhäälingu kontsessioon ja ei ole teada, missuguseks kujuneb siis kontsessiooni hankimine. ...


27.01.1932 Postimees kirjutas: Ringhäälingu saatejaam viiakse Paide. Tartu saatejaam jääb suvel kuuks üksi tegutsema. Esmaspäeva õhtupoolikul oli teedeministeeriumis suurem nõupidamine raadio ringhäälingu asjus. ... Peale selle otsustati põhimõtteliselt saatejaam üle viia Tallinnast Paide või Türile. Ringhäälingu stuudiod jääksid Tallinna. Ettekanded antakse üle telefoni teel. Seks ehitab teedeministeeriumi eri liini, mis läheb maksma 30.000 kr. Liin üüritakse välja ringhäälingule. Kuna Tallinna jaama üleviimine võtab umbes kuu aega, siis jääb seks kuuks suvel töötama ainult Tartu saatejaam. ...


26.01.1932 Postimees kirjutas: Ringhäälingut taheti Türile. Raadio ringhäälingu kavatsus oma saatejaam ehitada Paidesse, on türilased muutnud ärevaks. Juba olevatki vastav sooviavaldus sisse antud, et ringhäälingu saatejaam ehitataks Türile. Kuid sellest unistusest peavad türilased loobuma, kuna ringhäälingu mehed ikkagi Paide juure kindlaks on jäänud.


19.01.1932 Postimees kirjutas: Neil päevil viibis Rakveres raadio ringhäälingu uurimiskomisjon, kes teostas uuringut Tallinna saatejaama kuuldavuse üle Rakveres.


09.01.1932 Postimees kirjutas: Narva raadiokuulajad loobuvad maksumaksmisest. Neil päevil pidasid Narva raadioharrastajad omavahel nõupidamist, kus otsustati loobuda raadiomaksu vabatahtlikult tasumisest Tallinna ringhäälingule selle mittekuulduvuse tõttu Narvas ja esineda märgukirjaga, et postivalitsus võtaks uue saatejaama asutamise, mis asuks riigi tsentris ja oleks ka kuuldav Narvale, oma peale.

20.12.1930 Postimees kirjutas: Kui raadio on üles seatud avalikku kohta, näiteks söögisaali, siis võib linnavalitsus sellelt võtta lõbustusmaksu. Lähemalt vastavast kohtuasjast.


13.12.1930 Postimees kirjutas: Viljandi raadiosõprade koosolek. 10. dets. õhtul pidas Viljandi Raadioklubi oma üldkoosolekut ligi 2 aasta pikkuse vaheaja järele. Klubi on suutnud enda ümber koondada 110 Viljandi raadiokuulajat, mis on umbes 90 prots. Viljandi raadiovastuvõtjate omanike arvust. Klubi tähtsamaks saavutuseks on Viljandi raadiosaatejaam, ... Uude juhatusse valiti hrad H. Sammul, Kivirist ja Feldman. ...


25.10.1930 Postimees kirjutas: Ringhäälingu programmikomitee määrati kindlaks. Eile määrati kindlaks ringhäälingu programikomitee. Uue korra kohaselt kuuluvad programmikomiteesse teede-, haridus- ja sotsiaal-, sise- ja kohtuministeeriumi esitajad ning peale nende veel paljude organisatsioonide esitajad.


28.09.1930 Postmees kirjutas: Riik astub raadio ringhäälingu osanikuks. Ministritevaheline komisjon, kelle ülesandeks oli raadio ringhäälingu tegevusse puutuvaid küsimusi lahendada, asus põhimõttelisele seiukohale, mille järele riik omandab raadio ringhäälingu aktsiaid. Riigi poolt ostetakse osatähti 54.000 krooni eest. Lähemal ajal tuleb küsimus uuesti valitsuses arutusele.


19.09.1930 Postimees kirjutas: Ringhäälingu asjad valitsuses. Viimasel vabariigi valitsuse koosolekul arutati raadio ringhäälingu tegevuse laiendamise küsimust. Valitsus kaalus, kas riigil ei oleks võimalik ringhäälingu tegevuse laiendamiseks omandada viimase osatähti 60.000 kr. eest. Lõplikku otsust ei tehtud. Valiti ministritevaheline komisjon, kes lähemal ajal küsimuse lahendab.


17.09.1930 Postimees kirjutas: O.-ü. "Raadio Ringhääling" tegevusest ja tema soovist saada riiki 50% osakute omanikuks. Paremustest, mida riigi osalus kaasa tooks. Lähemail päevil ongi vabariigi valitsuses arutusel riigi Ringhäälingu osanikuks hakkamise küsimus.


13.09.1930 Postimees kirjutas: Ringhääling pahandab. Tallinna saatejaam Viljandis halvasti kuulda. ... Naaberlainelised jaamad mõjutavad nähtavasti Tallinna jaama lainet niivõrd, et jaama hääletugevus langeb, laine kipub värisemaja sõnade selgus jätab palju soovida. ... Viimastel päevadel on kuulda peaaegu Tallinna jaama laine peal üht jaama, mis kõneles vene keelt. ...


09.09.1930 Postimees kirjutas: "Eesti Philips".Neil päevil asu[ta]ti eesti aktsiaselts "Eesti Philips", mis esi[n]dab ilmakuulsaid Philipsi tehaste hõõglampe, armatuure ja moodsaid raadiovastuvõtjaid, valjuhääldajaid, helifilmi kõvendusseadeid jne. ... Eesti Philips a.-s. büroo ja demonstratsiooniruum asuvad Rüütli tän. 15, Tallinnas.


03.08.1930 Postimees kirjutas: Kaitset raadiokuulajatele. Teedeminister on maksma pannud määruse, mille järele...riigi raadiojaamade ja Tallinnas ning Tartus raadio ringhäälingu saatejaamade ümbruses kahe kilomeetrilises raadiuses on keelatud püstitada ehitusi ja üles panna aparaate, mis segavalt mõjuvad raadiojaamade korralikule tegevusele. ... Arstid peavad oma elektri sisseseaded raadio segamise ärahoidmiseks vastavate abinõudega varustama.


20.12.1926 Postimees kirjutas: Ringhäälingu jaam avatud. Laupäeva õhtul avati raadio ringhäälingu jaam Tallinnas. Avamiskõne pidas haridusminister J. Lattik. Peale selle esines kõnega teedeministri abi Jürgenson ja A. Tamm. Tallinna on jõudnud teateid, et avamisaktust ja muusikat ei ole väljaspool Tallinnat hästi kuulda olnud.


19.12.1926 Postimees kirjutas: "Ringhääling" avatud. Eile õhtul avati Tallinnas raadio-saatejaam "Ringhääling". Esimestena kõnelesid raadio teel haridusminister J. Lattik, teedeministri abi Jürgenson ja A. Tamm. Hiljem anti edasi mitmesuguseid kontsert-palasid. Raadioettekandeid olevat mitmel pool kuulda olnud. Tartus aga kahjuks mitte.


18.12.1926 Postimees kirjutas: Raadio ringhäälingu saatejaama avamine on täna õhtul kell 7. Avamiskõnega esineb teedeminister A. Kerem. Peale selle kõnelevad veel A. Tamm ja toimet. A. de Bries. Järgnevad salongorkestri palad, cello, klaver, laul jne. Järgmistel päevadel algab eeskava kell 6 õhtul.


05.12.1926 Postimees kirjutas: O.-ü. "Raadio Ringhäälingu" saatejaam avatakse Koplis 13.detsembril. Sel päeval saavad avatseremooniat kuulata 2000 inimest. Tallinna saatejaama energia võimaldab kuulata väga hästi Pariisi ja Londoni. Raadiod alates 13.000 margast. Saatekava.


05.12.1926 Postimees kirjutas: Raadiotelefoni tariif. Posti-peavalitsuse poolt on teedeministeeriumile esitatud raadio-telefoni tariifide kava, mis tariifi-nõukogu poolt ka vastu võetud. Raadio aparaadi kasutamise eest ajakirjanduse informatsiooni ja majandusliste teadete vastuvõtmise eest võetakse aastas maksu 12.000 mrk. Samuti on posti-peavalitsusel õigus raadio kaudu välismailt vastuvõetud majandusliste teadete ja ajakirjanduse informatsiooni eest maksu võtta.


11.11.1926 Postimees kirjutas: Raadio-aparaatide proovimise kohustus. Teedeministeeriumis oli eile raadiokomitee koosolek. Asuti seisukohale, et maal ülesseatavad raadioaparaadid ei peaks kuuluma proovimisele. Proovimine oleks kohustatav ainult linna-aparaatidele.


30.10.1926 Postimees kirjutas: Raadio-aparaadid proovimisele. Saatejaam Tallinna jõudnud. Riiklik raadio komitee arutas üleeile raadioaparaatide proovimise küsimust. Praeguse korra järele peab iga ülespandav raadioaparaat enne ülespanemist riiklikus proovikojas proovitama (et ei "vilista"), selle eest võetakse maksu 500 mrk. Praegu on Eestis üles pandud umbes 1500 raadio-aparaati, neist on proovitud ainult 60. Tuleks aga proovida kõik aparaadid, vähemalt linnades. Küsimuse lahenduseks valiti alamkomisjon. Uudiseks on, et raadio ringhäälingu saatejaam juba Tallinna sadamasse jõudis ja ta novembri kestes üles seatakse.


27.08.1926 Postimees kirjutas: "Vaba Maas" arvustatakse teravalt end. teedeministri poolt 17.juunil s. a. antud määrust "raadiosaatejaamade ja vastuvõtuseadete kohta". Apartaatide proovimine riiklikus katsekojas, mis asub Tallinna tehnikumi juures on kergesti teostatav Tallinnas ja selle läheduses olevate aparaatide puhul, kuid kaugemal elavatel inimestel pole kerge aparaate käia kontrollimas.

Noppeid vanadest ajalehtedest Eesti Sala e. Piraat-raadiojaamade kohta

08.01.1936 teatas Postimees: Rätsepast vapsi salasaatejaam Viljandis. Levitas kuritahtliku 
valeteate, nagu oleks riigivanema vastu toime pandud atentaat. "Eritelegramm" rätsepa köögist 
lisavaljuhääldaja kaudu. 5. ja 6.jaanuaril levis Viljandis kuuldus, et riigivanemale on tehtud 
atendaat. Poliitiline politsei vahistas Ferdinand Helmi, kes raadiovastuvõtjaga seda kuulujuttu 
levitas.


23.08.1934 teatas Postimees, et Salajane raadio-saatejaam Tartus. Paari päeva eest algas tegevust  
Tartus "Amatöör-saatejaam nr. 1" lainel 270 m. Amatöör ütles endal olevat kaks saatjat ja kaks 
vastuvõtjat, teise vastuvõtja ülesandeks olevat pidada "peasaatjaga" kontakti ja kontrollida jaama 
kuuldavust. "Amatöör nr. 1" oma "avakõnes" tähendas, et ta kavatseb saatma hakata järjekindlalt iga 
päev. Jaama kuuldavus jättis küll õige palju soovida. Edaspidi lubati aga võimet tõsta, esialgu 
pidavat olema ettevaatlik, sest muidu "postisaksad tulevad välja oma imeaparaadiga" ja püüdvad nad 
kinni.
04.05.1934 teatas Postimees, et 3. mail oli Riigikohtus teist korda arutusel Tartu salajase raadio-
saatejaama "Kapa-Kohila" peategelase Hildebert Panksepa süüdistusasi. Aasta tagasi avastati 
nimetatud saatejaam linnaraamatukogu ametniku Jakob Eduri korterist. Abielupaari karistati 
100-kroonise rahatrahviga, jaama peategelast 200-kroonise rahatrahviga. Süüdimõistetute 
edasikaebusel, tühistas rahukogu otsuse. Teistkordsel arutamisel mõistis rahukogu abielupaari 
Edurid õigeks, H. Panksepa rahatrahvi vähendati 100 kroonile ehk ühekuisele arestile.
07.06.1933 teatas Postimees, et "Kapa-Kohila" personaal kohtulaua ees. Raadio saatejaama 
peremehele 200 krooni või 1 kuu aresti. Salajane raadiosaatejaam "Kapa-Kohila" töötas Tartus.  
Edastati grammofonimuusikat ja labast nalja. Jaama töötamisega seotud isikud võeti vastutusele.  
Karistustest.
09.05.1933 teatas Postimees, et Tartu "Kapa-Kohila" paljastatud. Salajase raadio-saatejaama 
peremeheks osutus kohalik räämatuköitja. Saatejaam oli mitme luku taga.
Tartus on juba mõnda aega töötanud salajane amatöör-raadiojaam, mis pühapäeviti edastas muusikat, 
vestlusi, nilbeid nalju ja eksitavat reklaami. Selle tabamiseks korraldatud otsingutest. Saatejaam 
leiti 7.V Gildi tn. 8 Eduri korterist. Raadiojaama omanikuks osutus Hildebert Panksep.
20.04.1933 teatas Postimees, et Salajased saatejaamad pahandavad raadiokuulajaid. Meile 
kirjutatakse: Salajased raadio-saatejaamad on pahandanud tõsiselt Tartu raadiokuulajaid. Üks 
salasaatja asub kusagil Herne-Maarja-Tähtvere-Piiri tänava raioonis. See jaam pani oma tegevusele 
pühade ajal krooni pähe sellega, et saatis tüütuseni labaseid nalju, vahelehüüdeid ja lõpmatuseni 
kestvaid raginaid, voolu urinat jne., segades välissaatjate kuulamist 300-500 meetriliste lainete 
pikkusel.
11.04.1933 teatas Postimees, et Tartus töötas jälle salajane ringhääling. Pühapäeva [9.IV] 
õhtupoole töötas Tartus salajame amatöörraadio saatejaam "Eksperimentaal", milline andis edasi 
grammofonimuusikat ning tsitaate "Postimehest".Ringhäälingu muusikaline osa oli hästi kuuldav, kuid 
sõnaline osa nõrgana. Raadiojaam töötas lühilainel Viini lähedasel lainel.


08.03.1933 teatas Postimees, et "Kapa-Kohila" ringhääling töötab. Pühapäeviti on hakanud töötama 
salajane ringhääling "Kapa-Kohila", milline lõpetab oma labasusi sisaldava ülekande alles kell 5 p. 
l. "Kapa-Kohila" oli kuuldav lühilainel, mis üsna lähedane Krakovi saatejaama leinele.


04.02.1933. teatas Postimees, et Walgas töötab sala raadio saatejaam. Möödunud nädala lõpul, üks  
Walga raadiokuulaja otsis oma wastuvõtjaga Upsala saatejaama. Pöörates aparaati, kuuldus sealt äkki  
eestikeelne sõna sellel lainel, millel ei tööta Tallinna ega Tartu. Otsima hakates, kostiski 
sulaselge eestikeelne jutt. Warsti teatati ka, et jaam asub Walgas. Järgmisel päewal kordus sama  
lugu. Walga wabastamipäewa, 1 weebruari õhtul, töötas jaam jälle, andes edas päris korralise 
eeskawa  - alul ülewaate Walga wabastamisest, siis "Isamaa ilu hoieldes", kus lauljatena wõis olla 
4-5 meest ning lõpuks nalju ja muusikat. Ühtlasi teatasid "hallo" mehed, et neil wõimalik ei ole 
alati antenni reguleerida ühe ja samale lainele, mille tõttu saatelaine kõigub umbes Upsala ja 
Heilsbergi wahelisel lainepikkusel. 
02.09.1932 teatas Postimees, et Salajane saatejaam Narvas. Narvas on viimastel päevadel oma 
tegevust alustanud mitu salajast raadiosaatejaama. Eriti intensiivseks muutus saatejaamade töö 
käesoleval nädalal. Nii kuuldi 1400 m lainepikkusel võrdlemisi selgesti eestikeelset kõnet ja  
laulu. ... Samal ajal töötab Narvas ka veel teisigi saatejaamu. Nii tegutseb 300 m lainepikkusel 
juba kauemat aega saatejaam, mis esijoones pakub kuulajatele grammofonimuusikat. Saatejaamad 
segavad oma tööga kaunis tunduvalt radiokuulajaid.
13.03.1932 teatas Postimees: Tapa salajane "ringhääling" jälle tegevust alustamas. Möödunud aastal  
tegutses Tapal salajane "ringhääling", missugune aga vahepeal pikemaks ajaks tegevuse katkestas.  
Nagu nüüd kuulda, kavatsetavat "salajane saatejaam" jälle tegevust alaustada, eeskätt kohalikkude  
uudiste ja teadete edasiandmise alal. Proove on kuulda olnud.
12.03.1932 teatas Postimees: Võru Pliuhkam töötab. Võru salajane raadio saatejaam "Pliuhkami  
ringhääling" töötab viimasel ajal järjekindlalt, peamiselt pühapäeviti kl. 4-6 vahel p.l. Saatekava  
kostub väga selgelt ja isegi kaugusel - 50 kuni 60 klm. raadiusega. Võrreldes Tartu ja Tallinna 
saatejaamu Võru oma salajase saatejaamaga, on viimane märksa selgemalt kuulda.
20.11.1930 kirjutas Postimees, et Salajane raadio-saatejaam Võrus. Juba mõnda aega tegutseb Võrus 
salajane raadio-saatejaam. Ka teisipäeva [18.IX] õhtul tegutses saatejaam jälle, andes edasi 
grammofonimuusikat ja kutsudes kuulajaid raadioklubi koosolekule. Huviga murravad võrulased pead, 
kus salajane saatejaam asub. Kuid seni pole sellele veel jälile saadud.

Välised lingid

Raadiosagedused maailmast