Raadioamat22ri eksami B-kategooria eksami kysimused ja vastused.

Allikas: Traadita Wiki by Jan & Co.

RAADIOAMATÖÖRI „B” KATEGOORIA EKSAMI KÜSIMUSTE VASTUSED (abimaterjal eksamiks valmistujatele)

M1B

1 - Mida tähendab termin impedants?
A.  Kondensaatoris salvestatavat elektrilaengut.
B. Vooluringi poolt vahelduvvoolule osutatavat takistust.
C.  Mahtuvust sisaldava vooluringi poolt vahelduvvoolule osutatavat takistust.
2 - Kuidas nimetatakse mahtuvust ja induktiivsust sisaldava vooluringi poolt vahelduvvoolule 
    osutatavat takistust?
A.  Oom.
B.  Dzhaul.
C. Impedants
3 - Kuidas nimetatakse induktiivsuse poolt vahelduvvoolule osutatavat takistust?
A.  Takistus.
B. Reaktiivtakistus.
C.  Näivjuhtivus. 
4 - Kuidas nimetatakse mahtuvuse poolt vahelduvvoolule osutatavat takistust?
A.  Takistus.
B. Reaktiivtakistus.
C.  Näivjuhtivus.
5 - Kuidas reageerib induktiivsus vahelduvvoolule?
A.  Vahelduvvoolu sageduse suurenedes reaktiivtakistus väheneb.
B.  Vahelduvvoolu amplituudi suurenedes suureneb ka reaktiivtakistus.
C. Vahelduvvoolu sageduse suurenedes reaktiivtakistus suureneb.
6 - Kuidas reageerib mahtuvus vahelduvvoolule?
A.  Vahelduvvoolu sageduse suurenedes reaktiivtakistus väheneb.
B.  Vahelduvvoolu amplituudi suurenedes suureneb ka reaktiivtakistus.
C.  Vahelduvvoolu sageduse suurenedes reaktiivtakistus suureneb.
7 - Millal annab toiteallikas maksimaalse väljundenergia?
A. Juhul kui koormusimpedants on võrdne vooluallika impedantsiga.
B.  Kui seisulainetegur on saavutanud maksimaalväärtuse.
C.  Kui raudsüdamikuga transformaatori asemel kasutatakse õhksüdamikuga transformaatorit.
8 - Mida tähendab termin impedantside sobitamine?
A.   Koormusimpedantsi  toiteallika impedantsist palju suuremaks tegemine.
B. Koormusimpedantsi võrdsustamine toiteallika impedantsiga.
C.  Baluni kasutamine antenni  toitepunktis. 
9 - Mis juhtub kui elektrilise koormuse impedants on võrdne toiteallika impedantsiga?
A.  Toiteallikas juhib koormusesse minimaalse võimsuse.
B.  Vool katkeb vooluahelas.
C. Toiteallikas juhib koormusesse maksimaalse võimsuse.
10 - Miks on impedantside  sobitamine raadiotehnikas väga oluline?
A. Võimaldab toiteallikast juhtida koormusesse maksimaalse võimsuse.
B.  Kindlustab vooluringi aktiiv- ja reaktiivtakistuse võrdsuse.
C.  Kindlustab minimaalse võimsuse saamise toitallikast.
11 - Milline on reaktiivtakistuse mõõtühik?
A.  Amper.
B.  Oom 
C.  Siemens.


12 - Milline on impedantsi mõõtühik?
A. Oom.
A.  Volt.
B.  Amper.
13 - Mis on Bell?
A.  Mahtuvuse muutumise mõõtühik.
B.  Induktiivsuse muutumise mõõtühik.
C. Erinevate võimsuste suhte suurust väljendav ühik.
14 - Mis on detsibell?
A. Võimsusnivoode suhte muutumine 0,1 Belli võrra.
B.  Võimsusnivoode suhte muutumine 0,01 Belli võrra
C.  Võimsusnivoode suhte muutumine 10 Belli võrra.
15 - Ligikaudu mitu detsibelli on vaevaltmärgatav helitugevuse muutus?
A.  12 dB.
B.  6 dB.
C. 1 dB.
16 - Võimsuse suurenemine kaks korda on detsibellides:
A.  1 dB.
B. 3 dB. 
C.  6 dB
Lahendus: Võimsuste suhe detsibellides on arvutatav valemiga: 10log(P1/P2). Kui võimsus 
suureneb 2 korda, siis 10log2=3dB 


17 - Mitu korda suureneb võimsus 6 dB puhul?
A.  1,5 korda.
B.  2 korda.
C. 4 korda.
Lahendus: Kasutame logaritmi pöördfunktsiooni -eksponentfunktsiooni  (10 astmes x).  
P1/P2=10 astmes(6dB/10)=4 korda
18 - Mitu korda suureneb võimsus 3 dB puhul?
A. 1,5 korda.
B. 2 korda.
C. 4 korda
Lahendus: 10 astmes(3dB/10)=2 korda
19 - Signaali raport on "10 dB üle S9". Kui saatja võimsust vähendatakse  1500 vatilt 150 vatini,  
kui suur on uus signaali tugevuse raport?	
A.  S5.
B.  S7.
C.  S9.
Lahendus: Võimsuste suhe väljendatuna detsibellides on arvutatav valemiga: 
10log(P1/P2)=10log(1500W/150W)=10log10=10dB. 
Kui varem näitas S-meeter 10dB üle S9, siis nüüd vähenes näit 10dB ja S-meeter  näitab S9.
20 - Signaali raport on "20 dB üle S9". Kui saatja võimsust vähendatakse 1500 vatilt 15 vatini   
kui  suur on uus signaali tugevuse raport?
A.  S5.
B.  S7.
C.  S9.
Lahendus: 10log(1500W/15W)=10log100=10*2=20dB
21 - Kui 1 amprilise vooluallikaga on ühendatud kaks paralleelselt lülitatud 10-oomist takistit,  
kui suur vool läbib kumbagi takistit?
A.  10 amprit.
B.  1 amper.
C.  0,5 amprit.
Lahendus: Võrdseid paralleelseid takistusi läbib ühesugune vool. Kuna vooluallikas annab 
voolu tugevusega 1A, siis kumbagi võrdse takistusega takistit läbib sellest pool ehk 0,5A.
22 - Kui suur on kasutatav võimsus kui 400 V pingega vooluallikas ühendatakse 800 oomise koormusega?
A.  0,5 vatti.
B.  200 vatti.
C.  400 vatti
Lahendus: P=UU/R=(400V*400V)/800oomi=200W
23 - Kui suur on 12 V  0.2A vooluga indikaatorlambi võimsus?
A.  60 vatti.
B.  24 vatti.
C.  2,4 vatti  
Lahendus: P=UI=12V*0,2A=2,4W
24 - Kui suur võimsus eraldub 0,25 kilo-oomisel takistil kui teda läbib vool tugevusega 7,0  
milliamprit?
A.  Ligikaudu 51 millivatti.
B.  Ligikaudu 39 millivatti.
C.  Ligikaudu   9 millivatti.
Siin on viga ja õiget vastusevarianti ei olegi!! 9mW on siiski kõige lähem.
Lahendus: P=IIR=0,007A*0,007A*250oomi=0,01225W=12,25mW.  Ilus vastus oleks 12mW
25 - Kui suur on mitmest takistist koosneva jadalülituse kogutakistus?
A.  Kogutakistus on võrdne kõikide takistite takistuste summaga.
B.  Kogutakistus on väiksem kõige väiksema takisti takistuse väärtusest.
C.  Kogutakistuse saame jagades takistite takistuste summa  takistite arvuga.
26 - Kui suur on kahe  võrdse paralleelselt lülitatud takistist koosneva ahela kogutakistus?
A.  Kahekordne ühe takisti takistuse väärtus.
B.  Pool kummagi takisti takistuse väärtusest.
C.  Kahekordne kummagi takisti väärtus.
27 - Kui suur on kahe paralleelselt ühendatud induktiivsuse koguväärtus?
A.  Pool kummagi väärtusest vastastikust induktiivsust arvestamata.
B.  Kahekordne kummagi induktiivsuse väärtus.
C.  Kahekordne kummagi induktiivsuse väärtus.
28 - Kui suur on kahe paralleelselt lülitatud  kondensaatori kogumahtuvus?
A.  Pool kummagi kondensaatori mahtuvusest.
B.  Kogumahtuvus on võrdne kondensaatorite mahtuvuste summaga.
C.  Mahtuvust ei saa määrata teadmata kondensatorite täpset mahtuvust.
29 - Kui suur on pinge transformaatori 500 keerust koosneva sekundaarmähise klemmidel kui 2200  
keerust koosnev primaarmähis on lülitatud 220 V vahelduvvooluvõrku?
A.  526,5 V
B.  50 V
C.  26 V
Lahendus: Trafo ülekandetegur on mähiste keerdude arvu suhe. Mähise pinge on võrdeline mähise  
keerdude arvuga. Arvutame trafo ülekandeteguri n=w1/w2=2200/500=4,4       220V/4,4=50V
30 - Kui suur on 200 oomise väljundtakistusega helisagedusvõimendi sobitamiseks 10 oomise  
valjuhääldiga vajaliku transformaatori mähiste keerdude suhe?
A.  4.47 : 1
B.  400: 1
C.  20 : 1
Lahendus: Trafo ülekandetegur on primaar- ja sekundaarpingete (ja ka keerdude arvude) suhe  
n=U1/U2=w1/w2. Takistuste sobitamise puhul peab arvestama, et U=ruutjuur(PR). Kuna P taandub  
välja,  siis helisagedusvõimendi sobitustrafo ülekandeteguri saame valemist:

n=(ruurjuur R1)/ (ruutjuur R2)=14,14/3,16=4,47


M2B

1 - Kuidas mõjub ümbruskonna temperatuur süsiniktakisti takistusele?
C. Takistuse muutus sõltub takisti temperatuuritegurist sõltuvalt
2 - Mis tüüpi kondensaatorit kasutatakse tihti võrgutoitealaldi  silumisfiltris?
C. Elektrolüütkondensaatorit.
3 - Millised kondensaatorid lülitatakse rööbiti transformaatori sekundaarmähisega  pingeimpulsside  
vähendamiseks?
C. Keraamilised kondensaatorid.
4 - Mis tekitab poolide omaresonantsi?
C. Keerdudevaheline mahtuvus.
5 - Milline vooluringi komponent võimaldab suurendada vahelduvvoolu pinget 100 voldilt 1000 voldini?
A. Transformaator.
6 - Kuidas nimetatakse transformaatori primaarmähises voolavat voolu kui sekundaarmähise külge  
pole  koormust lülitatud?
A. Magneetimisvooluks.
7 - Mis suurustega iseloomustatakse tavaliselt jõutransformaatori primaar- ja sekundaarmähiseid?
B. Volt või volt-amper.
8 - Mis on toiteseadme alalduselemendi vastupinge?
C. Mittejuhtivas suunas dioodi klemmidele rakendatud maksimaalne pinge.
9 - Millised on ränidioodide kaks parameetrit, mida ei või ületada?
C. Maksimaalne vastupinge, keskmine pärivool.

Siin on ebatäpne küsimus. Mistahes komponendi max (kas voolu või pinget) ei või ületada. Keskmist  
küll -kuni max-ni. Mõeldud on ilmselt samaaegselt ületamist.
10 - Miks peavad alaldi dioodid olema termaalselt kaitstud?
B. Ülemäärase kuumenemise tõttu võivad rikneda.
11 - Mis on Zener dioodi (stabilitroni) peamine omadus?
B. Konstantne pinge muutliku voolu puhul.
12 - Mis tüüpi diood on võimeline ostsilleerima ja ka võimendama?
B. Tunneldiood.
13 - Mis on varaktordioodi peamine omadus?
B. Tema sisemahtuvus sõltub rakendatud pingest.

Segadust tekitada võiv küsimus, vt. L.ABO "Raadioseadmete üksikosad" lk. 30 all, paremal:  
"Mahtuvusdioodi erikuju on varaktor, mis on ette nähtud ülikõrgsageduse (ÜKS) kordistamiseks".
Kuna siin seda kordistamist silmas peetud ei ole (puudub vastav vastusevariant), võiks küsida: Mis  
on varikapi peamine omadus?  Varikap on elektroonikas üldlevinud mahtuvusdioodi nimetus.
14 - Milleks kasutatakse PIN dioodi?
C. Kõrgsageduslik dioodlüliti.
15 - Kui suur on SSB telefonitööks vajaliku hea kvartsfiltri pääsuriba laius?
B. 2,1kHz –6dB pääsuriba juures

M3B

3.1 - Miks ühendatakse toitealaldi dioodidega paralleelselt kondensaator ja takisti?
C. Pingelangude võrdsustamiseks dioodidel ja pingeimpulsside kahjuliku mõju vähendamiseks.
3.2 - Milline on täislaine alaldi väljundpinge filtreerimata kuju?
C. Sisendpinge kahekordse sagedusega võrdne impulsside jada.
3.3  - Millised komponendid moodustavad toitealaldi filtri?
C. Kondensaatorid ja drosselid.
3.4 - Milline peab olema täisperioodalaldi  alalduselemendi  vastupinge suurus?
NB!  B. Võrdne alaldi väljundpingega
C. Võrdne alaldi nominaalse väljundpinge kahekordse väärtusega.
Siin tuleb paluda küsijal täpsustada, millise täisperioodalaldiga on tegemist: kas nn.  
klassikalise  täisperioodlülituses (vastastakt e. keskväljavõttega) alaldiga (Joon. 1.) või  
sildlülituses alaldiga (Joon2.)? 
Vt. "Raadioamatööri käsiraamat" 1972.a.  lk. 608 „Väikese võimsuselise alaldi arvutus”. Selle  
järgi  peaks esimesel  juhul olema dioodi vastupinge 3 kordne alaldi väljundpinge ja teisel juhul  
1,5 kordne    -vastusevariandid puuduvad!
Klassikalise vastastakt täisperiood alaldi puhul jääb ühele dioodile vastupingeks  alaldi  
kahekordne väljundpinge -vastusevariant C ja sildalaldi puhul jääb ühele dioodile vastupingeks  
alaldi väljundpinge  -vastusevariant B.
NB! Alati võib ja on isegi soovitatav kasutada suurema vastupingega dioode.


Joon. 1. Vastastaktlülituses täisperioodalaldi	Joon. 2. Sildlülituses täisperioodalaldi.
3.5 - Milline peab olema transmissiooniliiniga ühendatud madalpääsfiltri impedants liini  
impedantsiga võrreldes?
B. Enamvähem sama.
3.6 - Milline peab olema poolperioodalaldi alalduselemendi vastupinge suurus?
NB!  B. Alaldi nominaalse tipp-pinge ühe või kahekordne väärtus.
    (C. Võrdne alaldi väljundpingega)
"Raadioamatööri käsiraamat" annab praktilises arvutuses 3 kordse -seega õige vastusevariant nagu  
puudub!
Kui alaldi väljundkoormus ei sisalda mahtuvust, sobib vastusevariant C või esimene väide  
vastusevariandist B –nominaalse tipppinge ühekordne väärtus.
Mahtuvusliku koormuse korral (silumiskondensaatori lisamisel) liitub dioodi D vastupingele  
laadunud  kondensaatori poolt  täiendav pinge –seega nominaalse tipp-pinge kahekordne väärtus   
–vastusevariant B teine väide.
NB! Alati võib ja on isegi  soovitatav kasutada suurema vastupingega dioode.


Joon. 3. Poolperioodalaldi
3.7 - Kuhu ühendatakse toitealaldi shunttakisti?
A. Paralleelselt filterkondensaatoriga.
3.8 - Mitu kraadi siinuslainest kasutab poolperioodalaldi?
B. 180 kraadi.
3.9 - Mitu kraadi siinuslainest kasutab täisperioodalaldi?
C. 360 kraadi.
3.10 - Mis funktsiooni täidavad kõrgepingealaldis  dioodidega paralleelselt lülitatud  
kondensaatorid ja takistid?
NB! A. Kahe- või kolmekordistavad väljundpinget.
B. Kaitsevad teistest dioodidest kiiremini vastutakistust taastavaid dioode.
Elektrilist skeemi nägemata ei tea, millist kõrgepingealaldit küsija on silmas pidanud. 
Kui on tegemist pingekordistamislülituses kõrgepingealaldiga, siis võib olla tegemist pinge  
kordistamise kondensaatoritega, KUIGI NEED EI OLE LÜLITATUD DIOODIDEGA TÄPSELT PARALLEELSELT (vt.  
Joonis 4. Pingekordisti) ja võivad ka neli ja rohkemgi kordi kordistada (vastusevariant A). 
Joon. 4. Pingekordisti
Kui on aga tegemist mittekordistava alaldiga, siis kaitsevad kondensaatorid tõepoolest dioode  
pingeimpulsside eest ja takistid ühtlustavad nende pingelange (vastusevariant B), mis on aga üsna 
kohmakas sõnastuses.

M4B

4.1 - Mis on produkt detektor?
C. Detektor, mis kasutab segustusprotsessis vastuvõtjas genereeritud kandesagedust.
4.2 - Millised on põhilised seguastme väljundis esinevad sagedused?
C. Sisendsagedused ning summaarne ja vahesagedus.
4.3 - Mida nimetatakse detekteerimiseks?
B. Moduleeritud kõrgsagedussignaalilt informatsiooni eraldamine.
4.4 - Mis on sagedusdiskriminaator?
A. FM signaalide detekteerimiseks kasutatav lülitus.
4.5 - Mida kasutatakse FM signaali detekteerimiseks?
B. Sagedusdiskriminaatorit.
4.6 - Mida nimetatakse segustusprotsessiks?
C. Kahe signaali  liitmist summaarse- ja vahesageduse saamiseks.
4.7 - Mis eelised on sagedusmuundusprotsessil?
B. Suurenenud selektiivsus ja optimaalne häälestatud võnkeringide konstruktsioon.
4.8 - Mis on vahesagedusvõimendi?
A. Fikseeritult häälestatud pääsuribaga võimendi.
4.9 - Mis vastuvõtjas juhtub kui väga tugev signaal jõuab seguastmeni?
B. Seguaste lakkab töötamast.
NB! Originaalis esineb B vastuses trükiviga: B. Seguaste lakkab tüütamast.
4.10 - Mis on vastuvõtja kõrgsagedusvõimendi esmane ülesanne?
C. Parandada vastuvõtja mürategurit.
4.11 - Millised kaks faktorit määratlevad vastuvõtja tundlikkuse?
C. Ribalaius ja mürategur.

M5B

5.1 - Mis tüüpi sisendsignaali kasutatakse SSB saatja lineaarsuse kontrollimiseks?
C. Kaht helisageduslikku siinuslainet
5.2 - Miks kasutatakse raadiosaatja kõrgepingealaldis shunttakistit.
B. Laadib filterkondensaatori tühjaks.
5.3 - Mida saab kontrollida kahe tooni testi abil?
C. Kõrgsagedusvõimendi lineaarsust.
5.4 - Miks on mõningates lampvõimendites vajalik neutralisatsioon?
C. Elektroodidevahelise mahtuvuse tõttu tekkida võiva ostsilleerimise vältimiseks.
5.5 - Milliseid kaht helisagedust võib kasutada SSB telefonisaatja lineaarsuse kontrollimiseks?
B. Võib kasutada suvalisi helisagedusi, mis  paiknevad saatja helisagedustrakti pääsuribas  
tingimusel, et nad ei ole teineteisega harmoonilises suhtes.
5.6 - Mis tüüpi filter tuleb installeerida amatöörsaatjasse harmooniliste sageduste kiirguse  
vältimiseks?
B. Madalpääsfilter.
5.7 - Mida on vaja omada telefonitööks ettenähtud amatöörraadiojaamas?
B. Mikrofon.
5.8 - Monteerisite oma autosse VHF või UHF FM raadiojaama. Milline on antenni jaoks parim koht  
vältimaks juhi ja reisijate ülikõrgsagedusliku kiirituse ohtu?
A. Katuse keskkoht.
5.9 - Mis on saatjas kasutatavate ekraanide otstarve?
B. Likvideerib ebasoovitava kõrgsagedusliku kiirguse.
5.10 - Miks kasutatakse nn. pii-filtrit saatja väljundis?
A. Saatja väljundimpedantsi sobitamiseks antenni toiteliiniga ja parasiitkiirguse vähendamiseks.


M6B

6.1 - Miks kasutatakse sagedasti Yagi  antenni 50 MHz sagedusalal?
      C. Vähendab teiste jaamade poolt tekitatavaid interferentshäireid nii külg- kui tagasuunas.
6.2 - Milline meetod on parim ebasümmeetrilise koaksiaalkaabli sobitamiseks Yagi antenniga?
      C. Gamma sobitus
6.3 - Kuidas saab suurendada parasiitelementidega suundantenni sagedusriba laiust?
A. Kasutada suurema läbimõõduga elemente.

6.4 - Kui suur on poollaine dipoolantenni toitepunkti impedants vabas ruumis?
C. Ligikaudu 73 oomi, takistuslik
NB! Impedants on puhtalt takistuslik ideaaljuhul, kui antenn on sobitatud ja resonantsis.
6.5 - Kui suur on dipoolantenni võimendus võrreldes isotroopse kiirgajaga?
B. Dipoolantenni võimendus on ligikaudu 2,3 dB suurem.
6.6 - Mida tähendab termin ette-taha suhe?
B. Antenni peakiire suunas kiiratava võimsuse ja täpselt vastassuunalise kiirgusvõimsuse suhet.
6.7 - Miks kasutatakse silikoonõli või autovaha TV-tüüpi lapikkaabli pinna katteks?
NB! B. Mustuse ja niiskuse sadestumise vähendamiseks juhtmel.
Pole kuulnud midagi nn. skin-effektist (vastusevariant A). Ilmselt on õige B, kuigi kinnitust  
sellele pole kusagilt leidnud, kuulnud. Kuidas õli mustust eemal hoiab?? Niiskust vast veel.
6.8 - Mis ühikutes väljendatakse kõrgsagedusliku toiteliini kadusid?
C. dB/100m
6.9 - Mis juhtub dielektrikuskadudega toiteliinis töösageduse suurenemisel?
B. Kaod suurenevad.
6.10 - Kuidas mõjutab koaksiaalkaabli impedants teda läbiva signaali sumbuvust?
NB! A. Sumbuvus on suurem sagedustel üle 144 MHz.
NB!! Väga rumalasti esitatud küsimus ja vastusevariandidki üsna totrad.
Koaksiaalkaabli impedants ei mõjuta mitte kuidagi kaablit  läbiva signaali sumbuvust!
Signaali sumbuvust mõjutavad kaabli materjalid ja konstruktsioon (kokkuvõttes kaabli tüüp oma  
parameetritega). Sumbuvust mõjutab sagedus (mida kõrgem sagedus, seda suurem sumbuvus) ja kaabli  
pikkus (mida pikem kaabel, seda suurem sumbuvus).
Vastusevariant A on õige, kuna teised on sootuks absurdsed! Samas võinuks ka väita, et sumbuvus on  
suurem sagedustel üle 28MHz jne.

M7B

7.1 - Mis iseloomustab nn. "backscatter" signaale?
B. Lainetav heli.
7.2 - Mis on solar-flux indeks?
NB! C. Päikese poolt kiiratav ioniseeriv energia.
NB! Küsimus on pisut ebatäpne: Solar-fluks on päikese poolt kiiratav ioniseeriv energia.  
Solar-fluks indeks on aga päikese aktiivsuse hindamise indeks.
7.3 - Mida nimetatakse geomagnetiliseks häireks?
B. Maa magnetvälja järsk muutus lühikese aja jooksul.
7.4 - Kui kiiresti jõuab Päikeselt kiirguv  laetud osakeste vool Maale?
B. 8 minutiga
7.5 - Milline raadiolainete levimehhanism võimaldab saadet vastu võtta pinnalaine ulatusest  
kaugemal kuid lähemal  ionosfäärist peegeldunud lainest?
C. Raadiolainete peegeldumine troposfääri ja ionosfääri ebaühtluskohtadelt (satter).
7.6 - Millises ionosfääri kihis kutsuvad äkilised ionosfääri häired esile raadiolainete suurenenud  
sumbuvuse?
NB! A. D-kihis B. E-kihis	
Sellele küsimusele ei ole ka lihtne üheselt vastata, kihtide omadused sõltuvad sagedusest ja  
ööpäeva tsüklist, mida küsimuses pole täpsustatud.  Kui äkilistele häirete põhjuseks on näiteks  
äikesetormid, siis mõjutavad need eelkõige kõige madalamat kihti D (vastusevariant A). Öösel seda  
kihti aga praktiliselt ei eksisteeri ja seetõttu võivad ka E kihi häired põhjustada suurenenud  
sumbuvust. Ka võivad maa magnetvälja äkilised muutused (nn. magnettormid) tekitada muutusi nii   
D kui ka E kihtides, mis suurendavad sumbuvust. F kiht ainukesena on välistatud, kuna paikneb 
kõige kõrgemal.
7.7 - Kuidas mõjutab geomagnetiline torm raadiolainete levi?
B. Halvenenud raadiolevi kõrgematel geomagnetilistel laiuskraadidel.
7.8 - Mis on raadiolainete levi kriitiline nurk?
C. Maksimaalne raadiolainete levi tõusunurk, mille juures raadiolained peegelduvad veel Maale 
tagasi ionosfääri teatud seisundi puhul.
7.9 - Kui kaua tavaliselt kestavad  ootamatud ionosfääri häired?
B. Mõnest minutist kuni mõne tunnini.
7.10 - Millistel laiuskraadidel esineb tavaliselt rohkem geomagnetilisi häireid?
B. 45 kraadist kõrgematel laiustel.

M8B

8.1 - Milline mõõteriist sisaldab horisontaal- ja vertikaalkanali võimendi?
C. Ostsillograaf.
8.2 - Mis tüüpi signaale on võimalik ostsillograafi abil vaadelda?
A. Suvalisi ajast sõltuvaid signaale instrumendi  sagedusriba piires.
8.3 - Mis seade on ostsillograaf?
C. Seade, mis võimaldab uurida kuvaril signaalide lainekuju.
8.4 - Mis võib põhjustada ostsillograafi kineskoobi luminofoori riknemise?
B. Liig suur heleduse säting.
8.5 - Mis seade on antenni mürasild?
B. Seade antenni või  muu elektrilise lülituse impedantsi mõõtmiseks.
8.6 -  Kuhu ühendatakse antenni mürasild?
C. Seade ühendatakse vastuvõtja ja tundmatu impedantsiga skeemi vahele ning häälestatakse 
minimaalse  müra saavutamiseni.
8.7 - Mis seade on väljatugevuse mõõtja?
C. Seade kõrgsagedussignaali  suhtelise võimsuse mõõtmiseks.
8.8 - Kui palju tuleb suurendada saatja väljundvõimsusust, et saatja läheduses asuva vastuvõtja  
S-meetri näit suureneks S8-lt S9-ni?
NB! C. Ligikaudu neli korda.
NB! Enamusel S-meetritel on iga S-palli vahe on võimsuse järgi neljakordne ehk 6dB. Aga on ka  
olemas (märksa harvem küll) S-meetreid, mis on gradueeritud 3dB (kaks korda) vahedega.
8.9 - Milline on kõige sobivam lihtne instrument antenni kiirguse suunadiagrammi määramiseks horisontaaltasapinnas?
A. Väljatugevuse mõõtja.
8.10 - Millist seadet saab kasutada saatja väljundsignaalis esinevate 
intermodulatsioonimoonutustes tekitatud parasiitsignaalide uurimiseks?
B. Spektrianalüsaator.


M9B

9.1 - Mis on atmosfääriliste raadiohäirete peamine tekkepõhjus?
B. Äikesetormid.
9.2 - Kuidas on võimalik kindlaks teha,  kas raadiohäireid tekitav elektriliin asub teie majas?
C. Lülita välja maja elektrivõrgu pealüliti ja kuula patareitoitega raadiot.
9.3 - Kuidas on võimalik vähendada  auto elektrigeneraatori poolt tekitatavaid raadiohäireid?
B. Ühendades raadio toitejuhtmed akuga lühimat võimalikku teed kaudu.
9.4 - Kuidas saab vähendada väga tugeva signaali toimel vastuvõtjas tekkivaid  
intermodulatsioonihäireid?
B. Lülitades vastuvõtja sisendisse attenuaatori.
9.5 - Miks on kasulik omada vastuvõtja sisendis attenuaatorit?
C. Kaitseb vastuvõtja ülekoormamist erakordselt tugeva signaali poolt.
9.6 - Teie naaber teatab, et tekitate häireid televisioonivastuvõtule. Teie olete aga kindel, et  
teie aparatuur töötab korralikult. Mida peate tegema?
B. Kontakteerudes naabriga proovite välja selgitada, kas tõepoolest teie töö eetris on TV-häirete  
tekkepõhjuseks.
9.7 - Mis tüüpi filter tuleb kõigepealt paigaldada  amatöörraadiojaama harmooniliste sageduste  
kiirguse vältimiseks?
B. Madalpääsfilter.
9.8 - Mis tüüpi interferentshäireid  võib kiirata  mitmebandi antenn, mis on ühendatud valesti  
häälestatud raadiojaama väljundisse?
A. Harmoonilisi sagedusi

9.9 - Mida tähendab väljend "harmooniliste kiirgus" ?
A. Töösageduse täiskordsete sageduste kiirgus eetrisse.
9.10 - Milline filter tuleb paigutada  televiisori sisendisse  esmase abinõuna amatöörraadiojaama  
poolt tekitatud kõrgsagedusliku ülekoormuse vähendamiseks?
A. Kõrgpääs filter

M10B

10.1 - Milline inimese keha organ on kõige tundlikum  kõrgsagedusliku energia poolt põhjustatud   
kudede kuumenemise suhtes?
A.	Silmad
10.2 - Tugev kõrgsagedusenergia  kiirgus võib olenevalt lainepikkusest, kõrgsagedus-välja  
intensiivsusest ja muudest teguritest rikkuda inimkeha kudesid. Kuidas  mõjub kiirgus  keha  
kudedele?
B.  Kuumendab kudesid.
10.3 - Kui suur võib  maksimaalselt olla inimkeha  läbiv vahelduvvool, mis endast ei kujuta  veel   
ohtu?
C. 10mA
10.4 - Mida tuleb teha  kõigepealt kui näed  voolujuhtmetesse kinnijäänud  inimest?
B.  Mingi voolu mittejuhtiva eseme abil   vabastad kannatanu juhtmetest ja alustad kohe südame   
kaudse massaashi ja kunstliku hingamise  tegemist samaaegselt hüüdes abi järele.
10.5 - Kui tahad teha mõningaid häälestusoperatsioone oma VHF/UHF raadiojaama juures, mida peab  
tegema enne jaama sisselülitamist?
C. Tuleb veenduda, et kõik varjestused on kinnitatud  oma kohale.
10.6   Mida peab silmas pidama  kui taod  antennimasti tõmmitsate kinnitusvaiu maasse?              
C. Et löögisuuna pikendusel ei seisaks inimesi, keda varre otsast juhuslikult äralendav kirves või  
vasar võiks vigastada. 
10.7  Mida tuleb jälgida  raiudes puid välipäeva  või kokkutuleku lõkke jaoks?		 	
B. Tuleb seista jalad harki, et juhuslikul puust möödalöömisel kirves ei tabaks jalgu. 
10.8 - Mida tuleb silmas pidada antennimasti püstitamisel  või antenni vedamisel majade vahele?
C. Et antenn   püstitamisel, pööramisel või tuule käes kõikudes mitte kuskil  ei puudutaks  
elektriülekandeliinide juhtmeid.
10.9 - Tehes tööd kõrgel antennimasti otsas tuleb jälgida et....
B.  Kasutatavad tööriistad oleksid paigutatud ja kinnitatud selliselt, et nad ei saaks   
allolijatele  pähe kukkuda.
10.10 - Kui oled autoga sõitnud välipäevale  peab silmas pidama ...
C.   Et  auto ei saaks iseenesest liikuma hakata.


M11B

11.1 - Mis on kõige olulisem tegur töösageduse valikul teil kasutada lubatud sagedusalal?
A. Sagedus ei tohi olla hõivatud teiste amatööride poolt.
11.2 - Soovite  suvise päeva õhtupoolikul sidet saada  amatööriga, kes asub teist  ligikaudu 2000  
km eemal. Milline band sobiks edukaks sidepidamiseks kõige rohkem?
B. 40 või 15 m 
11.3 - Kuidas saab raadiojaama häälestamisel  eetrisoleku aega viia miinimumini?
C. Kasutades jaama  häälestamiseks antenni ekvivalenti (dummy load).
11.4 - Peate sidet oma sõbraga Tartust ja äkki kuulete oma sagedusel hädaabikutset.
NB! B.  Hakkate otsekohe hädaabikutse  infovahetust kirja panema.
Vastusaevariant B on küll loogiline, kuid kinnitust mustvalgel sellele pole leidnud  
(sideseadusest,  päästeseadusest vms).
11.5 - Milline on  Morsekoodis antud standardse väljakutse "CQ"  formaat?
A. Saadate kolm korda "CQ", millele järgneb protseduurisignaal "DE" ja kolm korda oma kutsungi.
11.6 - Kuidas te vastate "CQ" väljakutsele?
B. Saadate teise jaama kutsungi  kaks korda, "DE" ja oma kutsungi kaks korda.
11.7 - Millise kiirusega tuleb saata "CQ"?
C.  Kiirusega, millist olete ise võimeline korralikult vastu võtma
11.8 - Mis tähendus on Morsekoodi liittähtedel  AR?
C. Saate lõpp.
11.9 - Mida tähendavad  Morsekoodis saadetud  liittähed SK?
C. Side lõpp.
11.10 - Mida tähendavad Morsekoodis saadetud liittähed KN?
C. Vastaku ainult kutsutud jaam.
11.11 - Milleks kasutatakse signaali "CQ" ?
C. Üldväljakutse  märkimaks, et üritate kellegagi ühendust luua.
11.12 - Mida tähendab lühend  QRS?
B. Saatke aeglasemalt.
11.13 - Mida tähendab lühend  QTH ?
C. Minu asukoht on ...
11.14 - Milline on standardse telefoniväljakutse formaat?
C. Saadate fraasi "CQ" kolm korda, "this is" ja oma kutsungi  kolm korda.
11.15 - Kuidas  te vastate raadiotelefoni väljakutsele?
C. Saadate teise jaama kutsungit ühe korra, "this is" ja oma kutsungit  veerimistabelit kasutades  
ühe korra.
11.16 - Kuidas tuleb veerimistabeli abil saata kutsung ES9A?
B. Echo Sierra Nine Alfa.
11.17 - Kuidas veeritakse kutsungit  AE0LQY?
C. Alfa Echo Zero Lima Quebec Yankee
11.18 - Mida tähendab lühend AS?
C. Oota.
11.19 - Mida tähendab R RST signaali raportis?
C. Signaali loetavust.
11.20 - Mida tähendab lühend QSL?
B. Kas võite kinnitada minu saadetud teate kättesaamist?


M12B

12.1 - Mida loetakse amatöörraadiojaamaks?
B. Tehniliste seadmete kogumit, mida raadioamatöör võib kasutada amatöörraadiosideks vastavalt  
Sideameti poolt väljastatud tööloa alusel.
12.2 - Amatöörraadiojaama tehniliste seadmete kogumikku kuuluvad:
C.  Saatja, vastuvõtja, lõppseade ja antenn(id).
12.3 - Amatöör-vahendusraadiojaamaks loetakse:
A. Kindlal sagedusel  või sagedustel toimivat  amatöörraadiojaama, mille vahendusel teostatakse  
vastuvõetavate  sõnaliste või digitaalsete saadete edastamist reaalajas või läbi vahemälu.
12.4 - Amatöörraadiomajakaks loetakse:
B.  Automaatselt toimivat amatöörraadiojaama, mida kasutatakse väljatugevuse mõõtmisel, antennide  
häälestamisel ja raadiolevi tingimuste hindamisel.
12.5 - Ühiskasutusega amatöörraadiojaamaks loetakse:
C. Amatöörraadiojaama, mis kuulub juriidilisele isikule või ERAÜ juures registreeritud  
raadioamatööride kollektiivile.
12.6 - Amatöörraadiojaama registreeritud asukohaks loetakse:
C. See asukoht, mis on märgitud tööloale.
12.7 - Amatöörraadiosideks loetakse:
A. Mittetulunduslikku raadiosidet, milles osalevad ainult raadioamatöörid.
12.8 - Amatöörraadiosidet tohib kasutada:
B. Ainult sagedusalades, mis on eraldatud amatöörraadiosideks Eesti raadiosageduste plaaniga.
12.9 - Raadioamatööriks loetakse isikut:
C. Isikut, kes omab raadioamatööri  kvalifikatsioonitunnistust.
12.10 - Amatöörraadiosides tohib edastada sihituseta või korrespondendita saateid:
C. Kõikidele Eesti raadioamatööridele määratud infoteadete edastamiseks.
12.11 - Eesti amatöörraadiojaamale eraldatav kutsung koosneb:
NB!!  C. Kahetähelisest eesliitest, numbrist ja kuni kolmetähelisest järelliitest.
Õiget vastust ei olegi toodud! Õige on: Kahetähelisest eesliitest, numbrist ja 
kuni NELJATÄHELISEST järelliitest. (Klass D)
12.12 - Haapsalus registreeritud amatöörraadiojaama kutsung algab:
C. ES3
12.13 - Kutsung ES9Z kuulub piirkondlikult:
B. Üleriigiline, kasutamiseks ainult ERAÜ poolt.
12.14 - Kutsung ES2XX võib kuuluda millise klassi Eesti amatöörraadiojaamale?
C. A
12.15 - Ühiskasutusega (raadioklubi) amatöörraadiojaamale omistatakse kutsung:
B. A-ZZ
12.16 - Ühiskasutusega (raadioklubi) amatöörraadiojaama vastutavaks järelvaatajaks võib olla    
ainult:
A. A-klassi kvalifikatsioonitunnistust  omav raadioamatöör.
12.17 - Amatöörraadiojaama luba väljastatakse Sideameti poolt kestvusega:
C. 3 aastat. NB. Sideameti uus nimi on Tehnilise Järelvalve Amet.
12.18 - Amatöörraadiojaama tohib kasutada:
B. Ainult kehtiva amatöörraadiojaama tööloa alusel.
12.19 - Amatöörraadiojaama tööluba kuulub hoidmisele:
B. Raadiojaama registreeritud asukohas.
NB! Vastus on loogiline, kuid kuskilt seadusest ei ole ma seda kohta, kus on just nii öeldud,  
välja  lugenud.
Kes keelab mul luba alati enesega kaasas kanda?
12.20 - Amatöörraadiojaama alaline (kohtpaikne) kasutamine väljaspool selle registreeritud  
asukohta  ilma tööloa muutmiseta on lubatud:
B. Kuus kuud.


Tallinnas, 2008.a.
Abimaterjali eksamiks valmistujatele koostas: ES1TL
tonislall@hot.ee

Välised lingid