Raadioamatörism

Allikas: Traadita Wiki by Jan & Co.

Inglise keeles on raadioamatörismi nimetuseks amateur radio või ham radio, raadioamatööre kutsutakse “radio amateur” või “ham”.

Kas sa oled kunagi mõelnud sellele, miks raadioamatööre kutsutakse HAM-deks ?

Termini HAM: tõenäoline päritolu

Algse raadio (algselt tuntud kui traadita telegraaf) esimesed operaatorid olid endised liini telegrafistid, proffessionaalsed liini telegrafiastid hakkasid kutsuma neid aga halvustavalt "ham"-ks, ehk vaesteks operaatoriteks, kuna enamus amatöör enutusiaste olid lihttöölised.

Termin võeti kasutusele kirjedamaks oma hobi ja võeti vaikselt omaks, hiljem liikus see aga Ameerikast edasi ingliskeelt kõnelevate riikidesse ja sealt edasi üle maailma.

Legendid: Arvatavasti 1948 aastal esmakordselt kuuldud lugu

See lugu juhtus umbes nii, väljend HAM tekkis esimesest Raadiojaamast millega alustati tööd 1908 aastal ja mida kasutasid mõned Harvardi raadioklubi liimed.

Operaatoriteks olid: ALBERT S. HYMAN, BOB ALMY, ja POOGIE MURRAY. Esmalt kasutasid nad kutsungit "HYMAN-ALMY-MURRAY" kuid, sellise pika kutsungi kasutamine röövis tohutult aega ja otsustati kutsungit lühendada ja järgmiseks valiti juba "HYALMU" - mis tuletati iga operaatori esimesest 2-st nime algustähest.

1910 aastal tekkis raadioamatööride seas segadus kutsungite "HYALMU" ja "HYALMO" vahel. Asi oli selles, et "HYALMO" oli Mehhiko laeva nimi ja side pidamise käigus oli neid kerge segi ajada.

Ja nii nad lühendasid kutsungit veelgi võtsid iga operaatori perekonnanimest esitähe ja saigi kutsungiks: "HAM".

Sisukord

Raadioamatörismi ajalugu

1850. aastal, kui põhilised elektrinähtused olid juba avastatud, ennustas Cambridge’i 
ülikooli professor James Clerk Maxwell (1831-1879) elektromagnetlainete olemasolu.
James Clerk Maxwell.jpg 
Kuid alles 1886. aastal, 8 aastat pärast Maxwelli surma, suutis sakslane Heinrich 
Hertz (1857-1894) elektromagnetlainete olemasolu demonstreerida.
Heinrich Hertz.jpg 
Elektro- ja raadiotehnika arengusse andis hindamatu panuse Horvaatia päritoluga 
Ühendriikide leidur Nikola Tesla (1856-1943).
Nikola Tesla.jpg
Aastatel 1886-1904 patenteeris ta hulga leiutisi 
elektrotehnika vallas, mis lõid aluse raadiotehnika arenguks. Kahjuks on Tesla roll teenimatult 
unustusse jäänud, võibolla seetõttu, et ta oli oma ajast liiga palju ees.
Tema rolli füüsika arengus jäädvustab magnetinduktsiooni mõõtühik tesla (T). 
Esimeste praktiliselt kasutatavate raadiosaatjate ehitaja au jagavad itaallane 
Guglielmo Marconi (1874-1937)

Guglielmo Marconi.jpg
Guglielmo Marconi- itaalia leidur, leiutas antenn-maa süsteemi ning esimese traadita telegraafi – 
1895. Loetakse raadio esmaleiutajaks!
"Ma mõtlesin, et tuleks asendada õhku riputatud plekitahvel hulga vasktraatidega, mida kaks  
puittuge lahus hoiaksid, teine plekitahvel maapinnal aga asendada masse kaevatud vaskplaadiga. 
Selle seadmega saavutatud tulemused olid suurepärased“. Oli leiutatud antenn-maa süsteem.
ja Aleksandr Popov (1859-1906). 
Alexander Stepanovich Popov.jpg
Aleksandr Stepanovich Popov- vene füüsik, leiutas 1894 aastal esimese raadiovastuvõtja, mida kasutas 
pikselöökide jälgimiseks.  Ei patenteerinud seadet.
Mais 1897 toimusid katsed Bristoli lahe ääres, kus saavutati raadiotelegraafi 12 kilomeetrine 
edastusulatus.
Ajavahemikus 1898-1912 hakati katsetama juba erinevaid saatjaid, sidepikkust üle 10 miili 
loeti kaugsideks. 
1899. a. õnnestus Marconil edastada raadiolaineid üle La Manche’i 32 miili kaugusele,.
1901. aastal õnnestus saata esimene traaditult edastatud telegramm üle Atlandi ookeani. See oli 
üksainus täht, morsemärk S, mille Poldhu saatja Inglise rannikul edastas ja Marconi Newfondlandil 
vastu võttis. 
1905. aastal kasutati raadiosidet ulatuslikuks kommerts- ja sõjaväesideks, leidus ka küllaltki palju 
asjahuvilisi, kes oma kodus vastuvõtu- ja saateaparaadigi valmis meisterdasid. 
Soomlasest koolipoiss Eric M. C. Tigerstedt sai 1905 aastal valmis sädesaatja ning, et seda 
katsetada, kutsus ta Helsingi reidil seisva Vene sõjalaeva raadiojaama. See vastaski! Eric viidi  
ülekuulamisele ja saatja konfiskeeriti... Lisaks pidi ta andma lubaduse, et enam kunagi ei tegele  
selliste asjadega.
24.12.1906. tegi Reginald Fessenden esimese raadioülekande, kus loeti luuletusi, 
mängiti viiuli muusika ja loeti uudiseid.
1909 asutati USA-s esimene raadioamatööride klubi New York-s. (The Junior Wireless Club Limited), 
Hiljem muudeti klubi nime ja uueks nimeks sai Radio Club Of America.
Et amatöörid ei hakkaks segama kommertssidet, saadeti nad lühilainetele, kus arvati levi puuduvat. 
Kõigi üllatuseks hakkasid amatöörid sidet pidama seniolematute kauguste taha. 
1910 – Londoni raadiokonverentsil lubatakse amatööridel kasutada ainult lühemaid lainepikkusi kui 
200 meetrit.
1911. aastal on USAs 500-600 amatööri.
1912. aastal hakati raadioamatööridele lubasid väljastama ja kehtestati eetris töötamise reeglid.
1914. aastal loodi USA raadioamatööride liit ARRL (American Radio Relay League), mille asutajaks 
oli Hiram Percy Maxim.
ARRL logo.
ARRL logo.png
1916. aastal suudeti signaal saata USA idarannikult läänerannikule, vahemaaks oli 2500 miili! 
Edukaid katseid traaditu telefoni rakendamiseks ning kõne ja muusika edastamiseks takistasid 
tunduvalt sõja ettevalmistused ja Esimene maailmasõda. Alles järgmisel kümnendil hakati lampsaatjaid 
kõne-ja muusikasaadete levitamiseks kasutama.
Eestisse jõudis raadio 1920-ndate aastate algul. 
Ajaleht “Postimees” kirjutas 1921 aastal, et Tartus on kuulatud Naueni raadiojaamast muusikat. Samal 
aastal on Eesti Kaitseväe raadiorood korraldanud raadiojaamade näituse, mille vastu oli äärmiselt  
suur huvi. 
1921. aastal peeti esimene kahepoolne side üle Atlandi ookeani.  
1921 – Soome amatöörid saavad ametlikult  raadiojaamade kasutamise loa.
1923. aastal õnnestus side Prantsusmaa ja USA vahel, vahekauguseks oli 4000 miili. Side toimus
ameeriklase F.H. Schnell  ja prantslase Leon Deloy vahel.
Pildil Ameerika raadioamatöör F.H. Schnell Hartfordist.
1923.F.H. Schnel.jpg
Saksamaal sai meelelahutusringhääling alguse 29. oktoobril 1923, millal lainel 400 läks eetrisse 
põnevusega oodatud Berliini raadiotund.
11. mail 1924 edastati esimene eestikeelne raadiosaade.

Eesti Raadioamatörismi algus

1923. Raadioamatöörid Eugen Tumma (vasakult), Boris Jakobson ja Georg Tumma.
Eugen Tumma esimese omavalmistatud raadiovastuvõtjaga.
Tumma-esimese-omavalmistatud-vastuvotjaga.jpg
5. augustit 1924 loetakse Eesti raadioamatörismi alguseks, kus Karl Olof Leesment-l valmis
lühilainevastuvõtja, millega hakati jälgima Euroopa raadioamatööride omavahelisi sidesid.
 Pildil, Karl Olof Leesment - 23.08.1925
Karl Olof Leesment.jpeg
Täpselt samasugused vastuvõtjad ehitasid ka Eugen Tumma ja Vitali-Aleksandrov Suigussaar.
1925. aastal asutati raadioamatörismi rahvusvaheliseks koordineerimiseks 
Rahvusvaheline Raadioamatööride Liit - IARU (International Amateur Radio Union),
IARU Logo.jpg 
mis 1927. aastal kehtestas kutsungite süsteemi. Läti, Poola, Leedu ja Eesti.
1926 – Asutatakse Soome Raadioamatööride Ühing, SRAL.
SRAL logo
SRAL Logo.gif
Kevad 1926 – Vitali Suigussaar (Aleksandrov) peab Tallinnast esimese side lampsaatjal 
kutsungiga T2X. 

VSuigussaar.jpeg
1926. aprill hakkas ilmuma Eesti Raadioasjanduse ajakiri, mis ilmub kuni 1928 aasta aprillini, 1x nädalas.
Raadioasjanduseajakiri 1926.jpg
1926 – Vene raadioamatöörid saavad ametliku tegutsemisloa.  
1926 - Teedeministri määruses on loetletud ka “asjaarmastajate katse-saatejaamad”. 
1927 täpsustati, et loa taotleja peab omama II klassi laevatelegrafisti kvalifikatsiooni.

1927 aastal pidas Vitali Suigussaar esimese side USAga. 
1926/27 – Hannoveri tehnikaülikoolis õppiv E.Tumma ehitab õppevaheajal lampsaatja. Kutsungiks valib 
TE-XX
1926 - Teedeministri määruses on loetletud ka “asjaarmastajate katse-saatejaamad”. 
1927 täpsustati, et loa taotleja peab omama II klassi laevatelegrafisti kvalifikatsiooni.
1.02.1927 sai mitteametlike rahvusvaheliste kokkulepetega Eesti prefiksiks ET3 (Soome oli siis
ES).
26.06.1927 hakkas ilmuma raadioleht, mille väljaandja oli Riigi Ringhääling, ilmus 1x nädalas.
Raadioleht 1927.jpg
1.01.1929 kehtima hakanud 1927.a. Washingtoni konventsiooni järgi saab Eesti prefiksiks ES 
(kutsungid ES3 +xx )
24.08.1930 kirjutas Postimees, et: Kutseeksamid raadiooperaatoritele. Postivalitsus korraldab sel 
sügisel järjekorralised raadiooperaatorite kutseeksamid ja amatööride eksamid. Eksamite algus 24. 
sept. kell 10 Tallinn-Kopli rannarajoonis. Eksamile ilmuda soovijad peavad saatma postivalitsusele 
sellekohased sooviavaldused hiljemalt 17. septembriks.
1931 – Postivalitsus hakkas amatööre registreerima. Eesliide oli kuni 1.01.1935 ESX, seejärel ES 
(kutsungid ES+1...9+x )
10.04.1932 kirjutas Postimees, et tulevad Raadiotelegrafistide eksamid. Postivalitsus korraldab 
käesoleval kevadel mais järjekorralised raadiooperaatorite kutseeksamid ja raadioamatööride 
eksamid. Eksamite algus on esmaspäeval, 2.mail kell 10 hom. postivalitsuse ruumes, Kreutzwaldi tän. 
10. Eksamineerimine teoneb korras ja kavade kohaselt, mis on välja kuulutatud Vabariigi Valitsuse 
määruses "Riigi Teatajas" nr. 73 - 1929 ja nr. 13 - 1932. Eksamile ilmuda soovijad peavad andma 
postivalitsusele sellekohase sooviavalduse hiljemalt s.a. 25.aprilliks, lisades nimetatud eksami  
määruses ettenähtud dokumendid. Neile, kes rahuldavalt õiendavad eksami, antakse postivalitsuse 
poolt vastavad kutsetunnistused.
01.06.1933 kirjutas Postimees, et Vene salaluure raadiojaam Tallinnas. Areteeriti 4 isikut. Tabatud 
jaam - tehnika viimane sõna. Saatejaam toodud Eestisse möödunud sügisel Leningradist. Areteeritute 
hulgas N.-Vene raadioamatöör. 
Poliitiline politsei avastas Talllinnas Nõukogude vene salaluurepunkti, mille ülesandeks oli 
teateid koguda meie riigikaitse seisukorra koha. Samas asus ka salajane raadiojaam. Seoses 
intsidendiga on areteeritud 4 isikut. Lähemalt raadiojaama töötamisest. Jaam seisis N. Vene 
salaluure teenistuses.
1934. aastal nimetati juba 1865. aastal asutatud Rahvusvaheline Telegraafiliit ümber 
Rahvusvaheliseks Telekommunikatsiooniliiduks (ITU, International Telecommunications Union). 
ITU logo.
ITU logo.gif
21.02.1935 kirjutas Postimees, et Raadiooperaatorite ja -amatööride eksamid. Postivalitsus 
korraldab järjekorralised raadiooperaatorite kutseeksamid ja raadioamatööride eksamid käesoleva 
aasta 5. ja 6. aprillil. ... Eksamid toimuvad korras ja kavade kohaselt, mis on toodud vabariigi 
valitsuse määruses raadiooperaatorite kutseeksamite ja raadioamatööride eksami kohta, RT 26 - 1934 
Eksamile ilmuda soovijail tuleb esitada vastav avaldus (määruse par. 2) ühes nõutavate 
dokumentidega (määruse par. 5 ja 6) postivalitsuse direktorile hiljemalt 22-ks märtsiks j.a.
Eesti Raadio Amatööride Ühing (ERAÜ) registreeriti EV Siseministeeriumis 1. märtsil 1935. Antud 
kuupäev tähistabki ametliku ja organiseeritud raadioamatörismi sündi Eesti Vabariigis. 
ERAU Logo.gif 
22.09.1935 – ERAÜ I üldkoosolek Tallinnas, valiti Ühingu juhatus: Arnold Isotamm (ES5F) – 
president, Ants Pärjel (ES7C) – asepresident, Vitali Suigussaar (ES6C) – sekretär, liikmed 
Aleksander Rähn (ES3DW) ja Richard Paide (ES5C) 
1935 a. - said mitmed operaatorid täis diplomi WAC nõuded (st said sidet kõikide kontinentidega – 
esimesena Ants Pärjel, ES7C.
1935 oktoobrist hakkas ilmuma Raadiotehnika ajakiri. Väljaandja oli ERVÜ Ühisraadio, ilmus 1x kuus, 
maht 40 lk. 
Raadiotehnika 1935.jpg
06.12.1936 - Toimus esimese eesti lühilaine-amatööride päeva tähistamine.
16.01.1937 - teatas Postimees, et Lühilaine amatöörid organiseeruvad. Tartus töötavad juba pikemat 
aega üksikud raadioamatöörid, kes on oma saatejaamadega ühendust pidanud peaaegu kõikide 
ilmajagudega. Kuid raadioseadus nõuab enne loa andmist ka teatud oskust ja vilumust ja selleks 
tuleks töötada mõne asjatundja juures.
18.01.1937 - kirjutas postimees, et Raadio-Foto Klubi algatusel toimus 17. jaanuaril Tartu 
raadioamatööride koosolek. Üksmeelselt jõuti otsusele, et amatööridel tuleb organiseeruda ja oma 
teadmisi täiendada.
22.03.1937 - kirjutas Postimees, et Postivalitsus korraldab sellel aastal raadiooperaatorite ja 
-amatööride eksamid 3. mail Tallinnas. Eksamite kava ja kord on välja kuulutatud "Riigi Teatajas" 
nr. 26 - 1934.
1937 - hakkas Karl Kallemaa (ES5D) evitama esimesena siis veel väheharrastatud 28MHz laineala.
1937 – organiseeriti Porkunis Eesti raadioamatööride I välipäev.
Raadioamatöörid (vasakult) Arvi Tops (ES1E), Ustav Toom (ES6D) ja Ants Tõnis Piip (ES5E) Eesti 
Raadioamatööride Ühingu (ERAÜ)1.Välipäeval Porkunis.
1-valipaev-porkunis.jpg
20.08.1938 - Toimus Porkunis 2. Eesti raadioamatööride välipäev.
01.09.1938 – ERAÜ sai IARU liikmeks.
ERAÜ juhatuse liikmed 1939. aastal

Erau juhatus 1939.jpeg
Vasakult: Paul Sammet (ES7D) – sekretär,  Alex Rähn (ES2F) – laekur, Leopold Vedru (ES2C) – 
abiesimees,  Arnold Isotamm (ES5F) – esimees, Karl Olof Leesment (ES3F) – juhatuse liige
19-20.08.1939 toimus Porkuni pargis 3. välipäev.
Pildil võistlejad ja kohtunikud Eesti Raadioamatööride Ühingu (ERAÜ) 3. Välipäeval Porkuni mõisa pargis.
3-valipaev-porkunis.jpg
17.10.1939 - Punaväe sissetulekul Eestisse keelati side välismaaga raadioteel. 
28.01.1940 - Eesti Raadioamatööride Ühingu (ERAÜ) juhatus (ees vasakult): laekur A.Rähn, aseesimees 
L.Vedru, esimees A.Isotamm, ERAÜ auliige F.Olbrei, sekretär P.Sammet, (taga vasakult): QSL-i 
vahendaja R.Paide, juhatuse liige K.O. Leesment, propaganda korraldaja A.Illi ERAÜ aastakoosolekul 
Kaitseliidu majas.
ERAU-juhatus-1940.jpg
16-18.08.1940 - toimus 4. välipäev Porkunis.
Raadioamatöörid (vasakult) Johannes Niidas (ES9M), K.O. Leesment (ES3F) (seljaga) ja baasjaama 
operaator Olev Saarep (ES4D) Porkuni linnusetorni otsas oleva baasjaama juures ootamas raadiosidet 
Simunaga Eesti Raadioamatööride Ühingu (ERAÜ) 4. Välipäeval Porkunis.
4-valipaev-porkunis.jpg
12.12.1940 keelati kõigi Eesti amatöörjaamade töötamine ja 15. detsembri õhtuks olid kõik jaamad 
pitseeritud. Enamiku tolle aja Eesti amatööride saatus okupatsioonide ning sõjakeerises oli kurb – 
paljud arreteeriti ja hukati, osad küüditati, osad langesid sõjas, mõnedel õnnestus ka põgeneda 
läände. Suurem osa neist ei saanud kahjuks kunagi tagasi oma hobi juurde...

1941 oli ERAÜ-l 76 liiget, neist 50 ES kutsungiga.
Raadioamatööride tegevus katkes II maailmasõja aastateks, kui raadioamatörism suuremas osas 
riikides keelustati - tegevus taastus alles pärast sõja lõppu. 
76-st ERAÜ liikmest oli pärast sõda Eestisse jäänud teadaolevalt vaid 14 !
1946. a. taasalustasid Eesti raadioamatöörid tegevust, kuid juba UR2- kutsungite all. 
1946. Siis kutsuti ellu OSOAVIAHIMi Sideklubi, mis hiljem nimetati ümber ALMAVÜ Eesti Vabariiklikuks 
Raadioklubiks (EVRK). Klubi peamine ülesanne oli valmistada ette kutsealuseid side-erialadel, kuid 
läbi lühilaine sektsiooni suunata ka raadioamatööride tegevust Eesti NSV-s. Õnneks olid mõned Eesti 
Vabariigi aegsed amatöörid siiski alles jäänud, kes nüüd proovisid antud harrastust taas ellu 
äratada – seda muidugi lubatud ning „nõukogulikus raamistikus“.
1947 alustas tööd Arnold Isotamme (ex ES5F) projekti järgi ja Aleksander Jätmari (ex ES4F) poolt 
ehitatud klubi raadiojaam UR2KAA, mis üleliidulisel raadionäitusel pälvis esikoha. Asutati 
haruklubid Tartus (esimene ülem Loomet Tomera, raadiojaam UR2KAE) ja Rakveres (raadiojaam UR2KAC). 
Tavaliselt kasutati omaehitatud saatjaid, vastuvõtjad olid aga kas trofee- või Punaarmee  
jääkvarustuse hulgast. Isetegevuslikud raadiokonstruktorid Kurt Kingo, Osvald Pohlak, Valter Toodo, 
Enn Parve, Aleksander Jätmar, Aavo Talvet (UR2AH) ja Aleksei Tepljakov (UR2AM) olid need, kelle 
teadmistele ja oskustele rajanes osaliselt ka Eesti sõjajärgne raadioelektroonikatööstus.
Viiekümnendad aastad tõid raadioamatööridele paraku mitmeid kitsendusi. 1950. aastast lubati 
sidepidamist ainult NSV Liidu ja nn. sotsialismimaade jaamadega. Uusi amatööre tuli juurde harva, 
uusi tehnilisi ideid ei liikunud ja elu lühilaineil jäi seisma. 
Liberaalsemad tuuled hakkasid puhuma alles alates 1956. aastast, mil raadioamatööride arv hakkas 
jõudsamalt kasvama. 

1959.a. peeti Tartus esimene Eesti raadioamatööride konverents koos sellele järgnenud balli ja  
restoraniõhtuga.
1960. aastal loeti Eesti NSV-s kokku 92 kutsungiga amatööri. Kogenumad neist said taas loa pidada 
sidet ka väljapoole sotsialismileeri.
1960.a. - Eesti Raadiospordi Föderatsiooni asutamine.  
Kui siiani olid amatöörid pidanud sidet vaid telegraafi (CW) ja amplituudmodulatsiooniga (AM), siis 
1960. aastast algas ka Eestis ühe külgriba modulatsiooni ehk SSB ajastu. Sellel uudsel ja 
efektiivsel tööliigil pidas esimese side Enn Lohk (siis UR2AR) 7. jaanuaril 1960. Talle järgnes 
UR2AO ja klubijaamad UR2KAA ja UR2KCA. Enn Lohk tõusis peagi sel alal NSVL liidriks ja arvestatavaks 
tegijaks maailmas, täites esimesena USA “CQ Magazine” poolt väljaantava diplomi “WAZ TWO-WAY SSB” 
nõuded. Karl Kallemaa (siis UR2BU) pidas 1959 a. esimesena Nõukogude Liidus side üle virmaliste 
(144MHz-l, 1959. a.) ning evitas esimesena Nõukogude Liidus ka 144 MHz meteoorside (1961). Samuti 
esimesena Nõukogude Liidus saavutas Teolan Tomson (UR2AO) hinnatava 5BDXCC diplomi (nr. 141 
üldarvestuses).
26.10.1960 Tartus, Miina Härma Gümnaasiumis (toona Tartu II keskkool) teostas oma esimese side  
kooli raadiosaatejaam, mille kutsungiks oli UR2KAM. 
1961. a. - hakati ka raadiosportlaste tulemusi hindama spordijärkudega. Rohkem kui 40 
Eesti amatööri jõudsid NSVL meistersportlase, Vjatsheslav Krivoshei (UR2QI) ja Vello Priiman (UR2QD) 
hiljem aga ka rahvusvahelise meistersportlase tiitlini. 
1964 - peeti Võrtsjärve ääres Valmal esimene Eesti amatööride suvine telklaager, millest sai meeldiv 
traditsioon. 
1965. aastast, vaatamata Moskva esialgsele vastuseisule, hakati Eesti algatusel läbi viima 
iga-aastast regionaalset Balti contesti “SB” Eesti, Läti ja Leedu amatööride ja vabariiklike 
Raadiospordi Föderatsioonide vahel. Samaaegselt alustatud Eestisisesed n.n. lühilaine minitestid 
valmistasid aga noori ette võistlusspordiks.
1960.a. kuni 70ndate lõpuni oli Karl kogu NSV Liidus ülimalt populaarse harrastusajakirja “Radio” 
ultralühilainenurga toimetaja.
04-05.1972. aastal tunnistati maailma parimaks raadioekspeditsiooniks Enn Lohu (siis UR2AR, nüüd 
ES1AR) ja Tõnu Elhi (siis UR2DW, nüüd ES2DW) poolt organiseeritud ekspeditsioon Franz Josephi Maale, 
Heissi saarele, Vene NFSV, Arhangelski oblast. 
Pildil Raadioamatöör Tõnu Elhi (UR2DW) töötamas operaatorina Franz Josephi maal, Heissi saarel 
meteoriitide lennujälgede uurimise lokaatorjaamas paiknenud amatöörraadiojaamas UK1ZFI.
1972-tonu-elhi-franz-joseph.jpg
Pildil Raadioamatöör Enn Lohk (UR2AR) töötamas operaatorina Franz Josephi maal, Heissi saarel 
meteoriitide lennujälgede uurimise lokaatorjaamas paiknenud amatöörraadiojaamas Uk1ZFI.
1972-enn-lohk-franz-joseph.jpg
1970-80 hakati arvutuste tegemiseks kasutama arvuteid, hiljem nende kasutusvaldkond 
laienes transiiverite ja antennide juhtimisele, morsekoodi õpetamisele ja sidede registreerimisele. 
Helikaart võimaldas digitaalside kasutuselevõtmist. 
06.09.1974 - toimus Tallinna Polütehnilise Instituudi aulas Eesti amatöörraadio 50 a. 
juubelikonverentsil .
Eesti Raadioamatööride Ühingu (ERAÜ) sekretär Paul Sammet kõnepuldis Eesti amatöörraadio 50.a. 
juubelikonverentsil Tallinna Polütehnilise Instituudi aulas. Presiidiumilaua taga istuvad (vasakult 
1.) Tönu Elhi (UR2DW), 2.Vabariikliku Raadioklubi ülem Evald Rahuoja, 5. Eesti NSV sideminister 
Eesti Raadiospordi Föderatsiooni esimees Bruno Saul, 6. ENSV ALMAVÜ ülem J.Raudsepp.
06.09.1974-amatorismi-50aastapaev.jpg
1978. hakati rakendama pakettsidet.
1979. a. rajati  Kirovi kalurikolhoosi juurde teguvõimas klubi (UK2RDX/UR1RWX/ES2WX), kus peamiseks 
organisaatoriks oli Toomas Kull (UR2RJ/ES2RJ). 
1980 kerkis Ranna sovhoosis Tabasalus Hellar Pagi (UR2RII/ES1II), Viktor Repponeni (RR2TCT/ES2RT) 
jt. ehitatuna tehniliselt tugev klubijaam (UK2RBM/UR1RXM/ES2XM), mis peajõu suunas ultralühilaineile 
ning sidedele Kuu kaudu. Satelliitside pioneeriks oli Albert Matikainen (UR2EQ/ES4EQ). Esimese 
Maa-Kuu-Maa (EME) side 144MHz’l Eestis pidas Ants Randmaa (UR2RQT/ES6RQ) 
1980. a. STAS-i (Saksa DV julgeolekustruktuur) poolt algatatud ja läbi Moskva KGB siin kohapeal 
suureks puhutud “spiooniaktsioonis”. Nii mõnigi mees pidi seetõttu ajutiselt isegi vanglamüüridegagi 
tutvust tegema…
1988 suvel - Jätkus suviste kokkutulekute traditsioon – esimene kokkutulek rahvuslipu all ja mida 
peeti Viitinas, Võrumaal. 
1990. toimus taas suvine kokkutulek, Mustjärvel, Tartumaal.
1990. aastal taastasid Eesti raadioamatöörid ES-kutsungid, seda iseseisvumisest aasta varem. 
1990. a. talvel hakkas ilmuma ühingu oma häälekandja, ES-QTC on kindlasti algusaastate 
tähtsamaid saavutusi. 
ES-QTC-nr1.png
1991. aasta augusti kriitilistel päevadel aitasid amatöörid oma tehnikaga kaasa side tagamisele 
vajalikes lõikudes ja said selle ülesandega edukalt hakkama. 
14.12.1991 viidi 80m lainealal läbi Eesti Amatööride Nõukogu koosolek, kus maakondade volitatud 
esindajad taastasid hääletades ERAÜ ning valisid selle esimese sõjajärgse juhatuse. Sinna kuulusid 
Enn Lohk - ühingu president (ES1AR), Arvo Pihl (ES5MC), Ako Põhako (ES8AY), Albert Noor (ES0CB) ja 
Jaan Nikker (ES3GZ). 
Juunis 1992 tunnistas ERAÜ taastamist ametlikult ka IARU ning kinnitas ühingu järjepidevat 
liikmestaatust maailmaorganisatsioonis.
IARU-ERAU-1992.png
1992 a. juunikuus peeti esimene Eesti Lahtine ULL Välipäeva.
1995 reograniseeriti Eesti lühilaine meistrivõistlused - lahtisteks rahvusvahelisteks võistlusteks  
“ES Open HF Championship”, mis kiiresti saavutas tuntuse nii Baltimaades kui ka mujal Euroopas. 
1998. aastal võeti kasutusele digiside PSK31. 
9.01.1999 a. kutsuti uuesti ellu ERAÜ tehnikapäevade traditsioon. Esimene ühingu egiidi all 
korraldatud talvine tehnikapäev toimus Tallinnas.
1999.a. kevadel pani ERAÜ esimene sõjajärgne president Enn Lohk oma ameti maha, kuna põhikirjaga 
ettenähtud kaks ametiaega said ümber ning Paide üldkoosoleku otsusega valiti 13. märtsil ühingu 
uueks juhiks Tiit Praks, ES7RE. Nimetatud kaks ametiaega olid ühingule andnud väga palju, nende 
aastate vältel tehtud ülesehitustöö on eripreemiat väärt! Tiit asus tarmukalt uue ning värske jõuga 
asja edasi viima, kuid… saatus tahtis teisiti. Veel enne aastatuhande vahetust, 1999 a. detsembris 
jõudis Eestimaale kurb sõnum – Tiit Praks hukkus Soomes autoõnnetuses. Samal aastavahetusel läks 
manalateed ka Eesti raadioamatörismi Grand Old Man, ERAÜ auliige Karl Kallemaa, ES5D. 
2000. a. kevadel Paides üldkoosolekul toimunud erakorralistel valimistel valiti uus ERAÜ juhatus, 
mille esimeheks sai Arvo Pihl, ES5MC, aseesimeheks Tõnu Elhi, ES1DW. Mõningate muudatustega juhatuse 
ning toimkondade koosseisus oli nimetatud tiim ühingu tüüri juures kaks ametiaega, st. kuni 2006 a. 
aprillis toimunud üldkoosolekuni. 
2001. aasta veebruaris toimus esimene amatöörside üle Atlandi 136 kHz lainealal, kasutades 
üliaeglast telegraafi: punkti pikkuseks oli 90 sekundit, kriipsu pikkuseks 180 sekundit. Kogu side 
võttis aega 2 nädalat.
1.04.2006 toimunud ERAÜ üldkogul valiti ka käesoleval ajal tegutsev (ja veel teisekski ametiajaks 
tagasi valitud) juhatus, mille esimeheks on Tõnno Vähk, ES5TV. 
2010 a. suvel, saavutas Eesti võistkond kooseisus Tõnno Vähk (ES5TV) ja Toivo Hallikivi (ES2RR) 
kohalesõiduga maailma raadiospordi meistrivõistlustel Moskvas (WRTC-2010) kõrgelt hinnatava teise 
koha paljude maailma tugevaimate contest-man’ide ees! Lisaks toodi koju eriauhinnad parima SSB 
skoori ning suurima kordaja saavutamise eest. 
05.08.2024 tähistatakse Eesti raadioamatörismi 100 aastapäeva.
01.03.2035. tähistatakse Eestis ERAÜ 100 asutamise aastapäeva.

Kasutatud kirjandus:

1.  Henno Ustav. Mõnda Eesti raadioamatööridest ja nende kutsungitest aastail 1924-1940. ES-QTC nr.1, 2/3.
2.  Vaino Kallas. Veel raadiost ja raadioamatörismi sünniloost. ES-QTC nr. 8, 9,10.
3.  Henno Ustav. Veel raadiost ja raadioamatörismi sünniloost.ES-QTC nr.11
4.  Paul Sammet. Minu raadiotee ajas ja ruumis. ES-QTC nr. 5, 6, 7.
5.  Teolan Tomson.Eesti raadioamatööride sõjajärgne arengulugu. ES-QTC nr.11, 12, 13, 14, 15, 16.
6.  Laine Kallaste. Quo vadis, ERAÜ. ES-QTC nr.22, 23.
7.  Reino Janhunen. Alussa oli kipinä. SRAL 1996.
8.  Ringhääling. Tallinn 1929                                   
9.  Enn Lohk. Üks pilt möödanikust. ES-QTC nr 2/56 (2009)
10. Jaan Nikker. Raadioamatörism Eestis aastail 1924-1940. Ettekanne ERAÜ Talvepäeval 2005.
11. Internet.
12. Amatöörid.

Eesti raadioamatööride kutsungitest

Igal raadioamatööril on tähtedest ja numbri(te)st koosnev kutsung, mis on maailmas ainuke ja on talle teise nime eest. Tõsi, riikides, kus amatööre on palju, lastakse juba kasutusel olnud kutsungid mõne aja pärast uuesti käiku. Iga kutsungi esimene osa ehk prefiks näitab, millisest riigist amatöör töötab. Eesti amatööride kutsungid algavad tähekombinatsiooniga “ES”, sellele järgnev number näitab, millisest Eesti piirkonnaga on tegemist.

ES1 Tallinn
ES2 Harjumaa
ES3 Rapla-, Järva ja Läänemaa
ES4 Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa
ES5 Tartu- ja Jõgevamaa
ES6 Põlva-, Võru- ja Valgamaa
ES7 Viljandimaa
ES8 Pärnumaa
ES9 ERAÜ erikutsungid
ES0 Saare ja Hiiu maakond
Maakondade eesliited amatoor.png

Viimane osa ehk sufiks annab Eesti jaamade puhul informatsiooni raadioamatööri kvalifikatsioonist ja jaama otstarbest. Üldreegliks on: mida lühem kutsung, seda kõrgema kvalifikatsiooniga operaator. Kutsungi lühenemisega kahaneb ka võimalike kutsungite arv, ka kõige parema tahtmise juures pole võimalik kõigile Eesti amatööridele väljastada ühetähelise sufiksiga kutsungeid.

Päris algajate, D-klassi amatööride kutsungi sufiksis on neli tähte.

NT. ES6XXXX

Edasijõudnute, B-klassi amatööride kutsungis on pärast numbrit kolm tähte.

NT. ES6XXX

Kaks tähte on sufiksis A-klassi amatööridel ja klubijaamadel.

NT. ES6XX

Viimastel on võimalik Sideametilt taotleda ka ühetähelist sufiksit.

NT. ES6X

Eesti raadioamatörismis on kutsungid ajaloos muutunud. Enne II maailmasõda algasid Eesti kutsungid ES-prefiksiga nagu praegugi. Nõukogude korra ajal on Eesti jaamade prefiksiteks olnud UR1, UR2, RR2. 70.-80. aastatel tuli Eesti klubijaamade teistest NSVL klubijaamadest eraldamiseks kasutada koguni 4 esimest märki: näiteks Tartu 2. keskkooli klubijaamas UK2TAF identifitseeris “UK” Nõukogude Liidu klubijaama, “2” kutsungipiirkonna (Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Kaliningradi oblast) ning täht “T” oblasti nr. 083 ehk Eesti NSV.

Kui amatöör ei tööta oma tavalises asukohas, saab seda näidata kaldjoonega (ingl. k. “stroke” või “slash”) eraldatud kutsungi lisa abil:

ES6J/1 jaam töötab ajutisest asukohast teises kutsungipiirkonnas e. Tallinnas.
ES6J/2 jaam töötab ajutisest asukohast teises kutsungipiirkonnas e. Harjumaal.
ES6J/3 jaam töötab ajutisest asukohast teises kutsungipiirkonnas e. Rapla, Järva või Läänemaa.
ES6J/4 jaam töötab ajutisest asukohast teises kutsungipiirkonnas e. Ida või Lääne-Virumaal.
ES6J/5 jaam töötab ajutisest asukohast teises kutsungipiirkonnas e. Tartu või Jõgevamaal.
ES6J/6 jaam töötab ajutisest asukohast teises kutsungipiirkonnas e. Põlva, Võru või Valgamaal.
ES6J/7 jaam töötab ajutisest asukohast teises kutsungipiirkonnas e. Viljandimaal.
ES6J/8 jaam töötab ajutisest asukohast teises kutsungipiirkonnas e. Pärnumaal.
ES6J/0 jaam töötab ajutisest asukohast teises kutsungipiirkonnas e. Saare või Hiiumaal.
ES6J/P   - amatöör töötab käsijaamaga. (“portable”)
ES6J/M   - amatöör töötab autost autojaamaga (“mobile”);
ES6J/MM  - amatöör töötab merelt (“maritime mobile”)
ES6J/AM  - amatöör töötab lennukilt (“airborne mobile”);
ES6J/QRP - amatöör töötab väikese võimsusega (“reduced power”);
ES6J/A   - amatöör töötab alternatiivsel aadressil, st mitte kodust.
Kui välismaa amatöör tuleb lühiajaliselt 
Eestisse, lisatakse tema kutsungi ette  “ES”+kutsungipiirkond + “/”. 
Näiteks Timo, OH1NOA, töötades Lõuna-Eestist, võtab kutsungiks ES6/OH1NOA. 

Pikemaajalisel peatumisel (üle kuue kuu) peab amatöör taotlema Eesti kutsungit. Eesti A ja B-kat. omanikud saavad taodelda TJA-st HAREC tunnistust, millega on võimalik taodelda CEPT Recomendation T/R 61-02 ühinenud riikides, kutsungit ilma eksamit tegemata.

Liitunud riigid leiad ametlikust dokumendist: CEPT Recomendation T/R 61-02

Aktiivseid isiklikke kutsungeid 24.05.2012 seisuga Eestis 662

A-kat - 327
B-kat - 295
D-kat - 40

Neist piirkondade kaupa

ES1 - 127
ES2 - 106
ES3 - 60
ES4 - 57
ES5 - 120
ES6 - 63
ES7 - 36
ES8 - 41
ES0 - 46

Amatöörraadioside raadiosagedusalad, saateliigid, kiirgusklassid ja suurimad saatevõimsused Eestis - Jõustunud 05.02.2013.a.

Kuna raadiolained on piiratud ressurss ja, et kõikidel soovijatel oleks võimalik neid teisi häirimata kasutada, on vaja kinni pidada kehtestatud piirangutest ja reeglitest.

Raadioamatööridele on töötamiseks lühilainetel eraldatud sagedusalad. Nendest piiridest väljaspool töötamine võib kaasa tuua kommertsraadiojaamade töö häirimise, või mis veel hullem, õnnetuse, kui häiritakse näiteks päästeteenistuste või lennujuhtide tööd.

Järgnevas tabelis on näidatud raadiosagedused (amatööride sagedused) millel peavad sidet (töötavad) raadioamatöörid.


Raadiosagedusala 1) 2)

Saateliik

Amatöörraadiojaama suurim lubatud väljundvõimsus 3)

Raadio-
telegraaf (CW)

Raadio-
telefon (PHONE)

Digitaal-
side (MGM)

Amatöör-
televisioon (ATV)


Raadioamatöörile omistatud kvalifikatsiooniklass

A
B
D
135,7–137,8 kHz 4)
×
×
20 dBW 5) 20 dBW 5)
472–479 kHz 4)
×
×
20 dBW 5) 20 dBW 5)
1810–1850 kHz

1850–1955 kHz 4)

×

×

×

×

30 dBW

30 dBW 6)

20 dBW

20 dBW 6)

3500–3800 kHz
7000–7100 kHz
×
×
×
30 dBW 20 dBW
7100–7200 kHz 4) 7) 8)
×
×
×
  20 dBW 20 dBW
10 100–10 150 kHz 4)
×
×
30 dBW 20 dBW
14 000–14 350 kHz
18 068–18 168 kHz
21 000–21 450 kHz
24 890–24 990 kHz
×
×
×
30 dBW 20 dBW
28 000–29 700 kHz
×
×
×
30 dBW 20 dBW 10 dBW
50,0–52,0 MHz 4) 9)
×
×
×
30 dBW 20 dBW 10 dBW 10)
70,140–70,300 MHz 4)
×
×
×
20 dBW 20 dBW 10 dBW
144,0–146,0 MHz
×
×
×
30 dBW 20 dBW 10 dBW
432,0–438,0 MHz 11)
×
×
×
×
30 dBW 20 dBW 10 dBW
1,24–1,30 GHz 4)
×
×
×
×
20 dBW 12) 20 dBW 10 dBW
2,30–2,45 GHz 4)
5,65–5,85 GHz 4)
10,00–10,50 GHz 4)
×
×
×
×
20 dBW 12) 20 dBW
24,0–250,0 GHz 2)

Raadiosagedusalad, saateliigid ja suurimad saatevõimsused määratakse tööloaga

Fikseeritud sageduskanalid
raadiosagedusalas
50,0 MHz – 10,5 GHz 2) 13) 14)

Amatöörraadiomajaka ja -vahendusraadiojaama saateliigid ning suurimad efektiivsed kiirgusvõimsused määratakse tööloaga

Täpsustavad nõuded

1) sõltuvalt kasutatavast kiirgusklassist peab tabelis näidatud raadiosagedusalades järgima Rahvusvahelise Raadioamatööride Liidu (IARU) 1. regiooni sageduskavas esitatud soovitusi erinevate saateliikide kasutamisel;

2) lubatud raadiosagedusalad ja nende kasutusrežiimid on esitatud Eesti raadiosageduste plaanis;

3) tabelis on näidatud raadiosagedusliku kandesignaali suurim võimsus (pZ). Saatevõimsuse määramisel tippvõimsuse (pX) järgi on tabelis näidatud võimsus lubatud ainult raadiosagedusliku kandesignaali vähendamisel vähemalt 6 dB;

4) amatöörraadioside selles raadiosagedusalas on sekundaarse kasutusrežiimiga. Sekundaarse kasutusrežiimiga raadiosideteenistuse raadioseadmeid ei kaitsta teiste raadioseadmete poolt põhjustatud häirete eest ja nende raadioseadmete kasutamine ei tohi tekitada häireid primaarset kasutusrežiimi omavatele raadiosideteenistustele;

5) vastavalt CEPT soovitusele T/R 62-01 on lubatud efektiivne kiirgusvõimsus kuni 1 W e.r.p.;

6) lubatud efektiivne kiirgusvõimsus on kuni 10 W e.r.p.;

7) kvalifikatsiooniklassiga D raadioamatööril on lubatud kasutada ainult raadiosagedusala 50,20–52,00 MHz;

8) Ida-Viru maakonnas on lubatud saatevõimsus kuni 20 dBW;

9) amatöörkosmoseside on raadiosagedusalas 435,0–438,0 MHz sekundaarse kasutusrežiimiga;

10) kiirgusklassides A1A (pZ), F1B (pZ) ja J3E (pX) on lubatud saatevõimsus kuni 30dBW, kui antenni kiirgusdiagrammi peasuuna tõusunurk horisondile on vähemalt 10

11) amatöörraadiomajaka ja-vahendusraadiojaama registreerimisel eraldatakse raadiosageduskanalid vastavalt IARU 1.regiooni raadiosageduskanalite koordineerimise kavale;

12) lubatud efektiivne kiirgusvõimsus antenni kiirgusdiagrammi peasuunas kuni 20dBW e.r.p. Eriotstarbelisel suunatud antennisüsteemiga amatöörraadiomajakal on lubatud efektiivne kiirgusvõimsus antenni kiirgusdiagrammi peasuunas kuni 30 dBW.


dbW -> W konverteerimine

-20 dBW = 10mW
  0 dBW = 1 W
  3 dBW = 2 W
  6 dBW = 4 W
  9 dBW = 8 W
 10 dBW = 10 W
 13 dBW = 20 W
 14 dBW = 25 W
 15 dBW = 32 W
 16 dBW = 40 W
 20 dBW = 100 W
 22 dBW = 160 W 
 26 dBW = 400 W 
 30 dBW = 1KW
 40 dBW = 10 KW

Kokkulepitud sageduste kasutusest

2200m - Vahemik: 135,7-137,8 kHz

135.7–137.8 kHz  - CW, QRSS ja kitsasribaline digiside.

160m - Vahemik: 1810-1950 kHz

1860.00 kHz LSB - Eestlased alates 22:00 täistundide ajal kuni 23:00-ni välja.
1838.00 kHz USB - PSK

80m - Vahemik: 3500–3800 kHz

3580.00 kHz USB - PSK
3600.00-3650.00 - Võistlused.
3660.00 kHz LSB - Eesti uued HAM-d, testimise sagedus. L,P 10.00-12.00; E-P 17.00-19.00 (KT.)
3670.00 kHz LSB - Eesti kutsekanal. Kasutusel pealmiselt hommikuti. L 09:00 ringiuudised. (KT.)
3680.00 kHz LSB - Läti  kutsekanal. (KT.) L 09:00 LRAL Ümarlaud.
3685.00 KHz LSB - Soome. (KT.)
3699.00 KHz LSB - Soome kutsekanal. - Soome kutsekanal (KT.)
3700.00-3800.00 kHz LSB - Võistlused.
3760.00 kHz LSB - Hädaabisagedus.
3730.00 kHz LSB - SSTV kutsekanal.
3799.00 kHz LSB - DX-peditsioonid.

40m - Vahemik: 7000–7200 kHz

7000.00-7040 kHz - Ainult CW.
7035.00 kHz USB - PSK (03.2009 aastast on 7000-7040 on CW plaan, kuid PSK side käib siin endiselt)
7040.00-7060.00 kHz - On alates 03.2009 digisidedeks mõeldud sagedusvahemik
7060.00 kHz LSB - Soome jutu kanal 12:00 keskpäeval vahel on ka eestlasi.
7160.00 kHz LSB - L-P 10:00-16:00 Eesti sidetestid, täistundidel.

30m - Vahemik: 10100–10150 kHz (WARC)

10142.00 kHz USB - PSK

20m - Vahemik: 14000–14350 kHz

14070.00 kHz USB - PSK
14267.00 kHz USB - Soomlased väljamaal reisil olles.
14300.00 kHz USB - SSTV kutsekanal.
14230.00 kHz USB - SSTV

17m - Vahemik: 18068–18168 kHz (WARC)

18100.00 kHz USB - PSK

15m - Vahemik: 21000–21450 kHz

21070.00 kHz USB - PSK

12m - Vahemik: 24890–24990 kHz (WARC)

24920.00 kHz USB - PSK

10m - Vahemik: 28000–29700 kHz

28120.00 kHz USB - PSK

6m - Vahemik: 50,000–52,000 MHz

50,100-50,130     - SSB / CW DX sided.
50,110 MHz USB    - DX Kutsekanal.
50,150 MHz USB    - Euroopa SSB Kutsekanal.
50,290 MHz USB    - PSK
50,510 MHz USB    - SSTV
51,210-51,390 MHz - FM repiiterite sisendkanalid. 
51,410-51,590 MHz - FM Simpex sagedused.
51,510 MHz FM     - FM Kutsekanal.
51,810-51.990 MHz - FM repiiterite väljundkanalid.

6m FM Voice repeater channels - Kanalisamm 20 kHz - Split 600 kHz

CH      TX (MHz) RX (MHz) 
--------------------------------
RU0     51,810   51.210    -  
RU1     51,830   51,230    - 
RU2     51,850   51,250    - 
RU3     51,870   51,270    - 
RU4     51,890   51,290    - 
RU5     51,910   51,310    - 
RU6     51,930   51,330    - 
RU7     51,950   51,350    - 
RU8     51,970   51,370    -
RU9     51,990   51,390    -

4m - Vahemik: 70,000–70,300 MHz - Kanalisamm 25 kHz.

70.000-70.050 - Beacons
70.050-70.300 - CW & SSB

2m - Vahemik 144,000–146,000 MHz - Kanalisamm 25 khz

144,050 Mhz - CW kutsekanal.
144,120 Mhz - ja selle ümbrus EME. 
144,150-144,399 Mhz SSB, CW, MGM
144,150-144,160 Mhz FAI & EME SSB
144,195-144,205 Mhz Random MS SSB
144.138 MHz USB - PSK31
144,300 Mhz - SSB kutsekanal.
144,370 Mhz - ja selle ümbrus MS.
144,400-144,490 Mhz - Ainult majakad
144,442 MHz USB - Espoo 2m majakas. Kutsung: OH2VHF LOC: KP20BB
144,470 MHz USB - Vantaa 2m majakas. Kutsung: OH2VHH
144,500-144,794 Mhz - Kõik tööliigid
144,500 MHz   SSTV kutsekanal
144,600 MHz   RTTY kutsekanal
144,994-145,806 Mhz - FM
144,994-145,194 Mhz - Ainult FM repiiterite sisendkanal
145,000-145,175 MHz - Sisendkanalid repiiteritele R0 - R7
145,025 - Valga jutukanal.
145,194-145,206 Kosmoseside
145,250 Mhz FM - Harjumaa ümarlaud ja Tartu Raadioklubi.

145,300 Kohalik RTTY
145,475 Mhz FM - Üle-Eestiline ümarlaud.
145,500 Mhz FM - Kutsekanal.
145,525 Mhz - UA1 Pihkva. (Kutse/jutukanal.)
145,550 Mhz - ES4 (keegi on alati valves. Armastavad vert.polarisatsiooni).
145,594-145,793 Mhz - Ainult FM repiiterite väljundkanalid.
145,600-145,775 MHz - Väljundkanalid repiiteritele R0 - R7
145,750 - Helsinki VHF Repeater
145,775 - Tallinna, Lahti VHF Repeater
145,794-145,806 Mhz - Kosmoseside
145,800-146,000 Mhz - Kõik tööliigid, ainult satelliitside

2m - VHF FM Simplex sidekanalid

Kanali nr.  Sagedus RX/TX
-------------------------------
S10         145,250 MHz - Tallinna jutukanal.
S11         145,275 MHz
S12         145,300 MHz
S13         145,325 MHz 
S14         145,350 MHz
S15         145,375 MHz
S16         145,400 MHz
S17         145,425 MHz
S18         145,450 MHz
S19         145,475 MHz - Lõuna-Eestis jutuks.
S20         145,500 MHz - Kutsekanal.
S21         145,525 MHz
S22         145,550 MHz
S23         145,575 MHz

2m - VHF Voice Repeaters in Estonia

CH 	TX (MHz) RX (MHz)  CALL    MODE e.r.p. QTH 	 TONE 	   CTCSS   C/O    Kontrollitud.
                                       (dBW)
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
R0     145,600  145,000   ES0RVX  F3E   20    Vanamõisa  1750Hz   -----  ES0OU   24.07.2012  ES0RVX - KO18  
R1     145,625  145,025   ES3RVG  F3E 14.5    Paide      1750Hz   -----  ES3BR   Varsti töös.       - KO28
R2     145,650  145,050   ES5RVE  F3E   16    Tartu      ------   77  Hz ES5LY   01.01.2014  ES5RVE - KO38II27
R4     145,700  145,100   ES4RVB  F3E   15    Tammsalu   1750Hz   82,5Hz ES4RC   01.01.2014  ES4RVB - KO39xxxx   
R5     145,725  145,125   ES6RVV  F3E    x    Valga      ------   77  Hz ES6AK   25.01.2014         - KO37AS
R6     145,750  145,150   ES8RVP  G3E   12    Pärnu      1750Hz   -----  ES8AY   01.01.2014  ES8RVP - KO28
R7     145,775  145.175   ESXXXX  F3E   XX    Tallinn    ------   88,5Hz ES1JKA  Pole töös. 01.2014 - KO29 
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 
R5     145.725  145.125   ES3RVF  F3E 14.3    Rapla      1750Hz   -----  ES3IX   Pole töös.  ES3RVF - KO28JX  
R7     145,775  145.175   ES7RVX  F3E   20    Viljandi   1750Hz   -----  ES7SYS  testing            - KO28TI

2m Repeaterite kanalid - Split 600 KHz

CH     TX (MHz) RX (MHz) 
-------------------------------------------------------------------------------
R0     145,600  145,000    -  Saaremaa, (Vilnius avas 05.02.2014)
R1     145,625  145,025    -  Läti-Rēzekne.
R2     145,650  145,050    -  Läti-Riia ja Tartu. 25.07.2014 ilmutas mingi Soome repeater.
R3     145,675  145,075    -  Elku kalns-Läti. 25.01.2014 oli veel mingi.
R4     145,700  145,100    -  Vinni-Lääne-Virumaa 
R5     145,725  145,125    -  Valga.
R6     145,750  145,150    -  Pärnu, Liepāja-Läti, Daugavpils-Läti - (26.07.2012 0:19 avanes 2 repeaterit pärnu ja veel mingi, teine hakkas kukkuma)
R7     145,775  145,175    -  Soome-Lahti, Tallinn.
R8     145,800  145,200    -
R9     145,825  145,225    -

2m/70cm SAT repeaterid - Nendega on võimalik Eestist töötada.

Nimi     RX       TX  (Mhz) Mode - Kirjeldus
----------------------------------------------------------------------------------
AO-27    436.7950 145.8500  FM      - http://www.ao27.org/AO27/index.shtml
A0-7     145.9500 432.150   SSB/CW  - http://www.amsat.org/amsat-new/satellites/satInfo.php?satID=9
ISS      145.8000 437.8000  FM      - http://www.amsat.org/amsat-new/satellites/satInfo.php?satID=19
SO-50    436.7950 145.8500  FM PL 67.0 Hz. - http://www.amsat.org/amsat-new/satellites/satInfo.php?satID=4 
VO-52    145.9250 435.2250  SSB/CW  - http://www.amsat.org/amsat-new/satellites/satInfo.php?satID=2
FO-29    435.8000 145.9000  SSB/CW  - http://www.amsat.org/amsat-new/satellites/satInfo.php?satID=5

EI TOIMI AO-51    435,300  145,920   - Avamistoon: PL 67,0 MHz - Süsteem jooksis kokku. - http://www.amsat.org/amsat-new/echo/
EI TOIMI A0-51    435.150  145.880   - Asendusrep. - http://www.amsat.org/amsat-new/echo/

70cm - Vahemik 432,0–438,0 MHz

432,000-432,100 Mhz - CW.
432,100-432,399 Mhz - SSB/CW
432,050 Mhz - CW kutsekanal.
432,200 Mhz - SSB kutsekanal.
432,350 Mikrolainete läbirääkimiste kesksagedus.
432,370 FSK441 CQ.

432,400-432,490 Majakad.
432,435 MHz USB - Kuusankoski. QTH: KP30HV
432,443 MHz USB - Espoo. Kutsung: OH2UHF 65m 60W
432,994-433,381 - Repiiterite sisendkanalid, 25 kHz vahet, 1,6 MHz nihe.(Kanalid 433,000-433,375 MHz)
433,300 Mhz - Tartu Raadioklubi. (!!Repeater input region 1 standad, 12.5kHz spacing, 1.6MHz shift (Channel freq 433.000-433.375MHz)
433,394-433,581 Mhz - NBFM.
433,300 MHz - RTTY 
433,400 MHz - SSTV(FM/AFSK)
433,500 Mhz - FM kutsekanal.
433,500 Mhz - NBFM CQ (mobiilne) Simplekskanalid, 25 kHz vahet,  (Kanalid 433,400-433,575 MHz)
434,594-434,981 Mhz - Repiiterite väljundkanalid, 25 kHz vahet, 1,6 MHz nihe (Kanalid 434,600-434,975 MHz)

70 cm UHF FM simplex sidekanalid

Kanali nr.  Sagedus RX/TX
-------------------------------
SU16 	     433,400 	 
SU17 	     433,425 	 
SU18 	     433,450 	
SU19 	     433,475 	 
SU20 	     433,500 - Kutsekanal.
SU21 	     433,525 	 
SU22 	     433,550 	 
SU23 	     433,575

70 cm - UHF Voice repeaters in Estonia

CH     Repeateri  Repeateri  CALL    MODE e.r.p. (dBW)   QTH 	    TONE      C/O      CALLSIGN 
       TX (MHz)*  RX (MHz)*
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
RU368  434,600    433,000    ES0RUX  F3E   20 dBW	 Vanamõisa 1750Hz    ES0OU  - ES0RUX
RU370  434,625    433,025    ES5===  F3E   20 dBW        Tartu     pole      ES5LY  - ES5RUE
RU372  434,650    433,050    ES3RUF  F3E   20 dBW        Sulupere  ======    ES3BM  - ES3RUF
RU374  434.675    433.075    ES4RUB  F3E   14 dBW        Vinni     1750Hz    ES4RC  - ES4RUB
RU384  434.800    433.200    ES1RUA  G3E   14 dBW        Tallinn   1750Hz    ES1NI  - ES1RUA


* Saade ja vasuvõtt jaamale tuleb panna vastupidselt.

70 cm Repeaterite kanalid - Split 1600 KHz

CH      TX (MHz) RX (MHz) 
-----------------------------------------------------------------
RU0     434,600  433,000    - Saaremaa 70 cm repeater.
RU1     434,625  433,025    - Tartu 70cm repeater.
RU2     434,650  433,050    - 
RU3     434,675  433,075    - 
RU4     434,700  433,100    - 
RU5     434,725  433,125    - 
RU6     434,750  433,150    - 
RU7     434,775  433,175    - 
RU8     434,800  433,200    -
RU9     434,825  433,225    -

70 cm majakad Eestis

432.450 MHz - Tõravere.

23cm - Sagedusvahemik: 1,24–1,30 GHz

1296,500 MHz - SSTV 
1296,600 MHz - RTTY (FSK/PSK)

Aktiivustestid

6m Aktiivustest

NAC 50MHz contest: iga kuu teisel neljapäeval, algus kell 20:00. e. 18:00 UTC.

2m Aktiivsustest

2m aktiivsustest toimub iga kuu 1 teisipäev  20:00-24:00 kohaliku aja järgi
 FM-s: 145,350 - 145,575 MHz, väljaarvatud kutsekanal 145,500 MHz. 20:00 alustatakse FM-s.
USB-s: 144,250-144,350 ümbruses.                                   21:00 tullakse tavaliselt USB-sse.
 CW-s: 144,050-144,100 ümbruses.                                   21:00 tullakse tavaliselt USB-sse.

70 cm Aktiivsustest

70cm aktiivsustest toimub iga kuu 2 teisipäev kell 20:00-24:00 kohaliku aja järgi
 FM-s: 433,400-433,575 MHz väljaarvatud kutsekanalil 433,500 MHz.
USB-s: 432,200-432,230 ümbruses.

23 cm Aktiivsustest

23cm aktiivsustest toimub iga kuu 3 teisipäev kell 20:00-24:00 kohaliku aja järgi

Artikleid ajakirjandusest - Raadioamatörism

LOE SIIT

Seadused


Videod

{{#ev:youtube|GP5Jbop0d9o}}
{{#ev:youtube|SCzi75arQzg}}
{{#ev:youtube|cpq8d7pxAWU}}


Raadioamatööride käsiraamatud

Ajakirjad

Raadioamatööri tööloa taotluse saatmine neti vahendusel esmakordselt

Raadioamatööri tööloa pikendamise taotluse saatmine neti vahendusel

Seadusandlus

Raadioamatöörile kvalifikatsiooni andmise ja raadiosageduste amatöörraadioside otstarbel kasutamise kord

https://www.riigiteataja.ee/akt/13297230?leiaKehtiv
Redaktsiooni jõustumise kp:	11.02.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:	Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:	RT I, 08.02.2013, 12

Raadioamatööri kvalifikatsiooninõuded, kvalifikatsiooni andmise ja tunnustamise kord

https://www.riigiteataja.ee/akt/773400?leiaKehtiv
Redaktsiooni jõustumise kp:	21.06.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:	Kehtetu
Avaldamismärge:

Raadioamatööri kvalifikatsiooninõuded, kvalifikatsiooni andmise ja tunnustamise ning amatöörraadiojaamadele tööloa andmise, nende registreerimise, paigaldamise ja kasutamise kord

https://www.riigiteataja.ee/akt/769339
Redaktsiooni jõustumise kp:	21.06.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:	07.04.2005

RIIGILÕIVUSEADUS

KEHTIV ALATES 01.01.2016

§ 206. Sagedusloa andmine, muutmine ja kehtivusaja pikendamine

(1) Amatöörraadiojaama tööloa taotluse või tööloa kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot.

§ 207. Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistuse andmine

Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistuse (Harmonised Amateur Radio Examination Certificate – HAREC) andmise eest tasutakse riigilõivu 16 eurot.

KEHTETU - https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014066

§ 194.  Sagedusloa andmine, muutmine ja kehtivusaja pikendamine

(1) Amatöörraadiojaama tööloa taotluse või tööloa kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2,30 eurot.
[RT I, 21.05.2014, 2 - jõust. 31.05.2014]

§ 195.  Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistuse andmine

Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistuse (Harmonised Amateur Radio Examination Certificate – HAREC) andmise eest  
tasutakse riigilõivu 6,39 eurot.

KEHTETU * https://www.riigiteataja.ee/akt/12892411



§ 158. Sagedusloa andmine, muutmine ja kehtivusaja pikendamine

(1) Kuni kolmeks aastaks amatöörraadiojaama tööloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 36 krooni. 

(8) Sagedusloa, välja arvatud vee- ja õhusõiduki raadioloa ning amatöörraadiojaama tööloa, kuni 31 kalendripäevaks andmise või kehtivusaja pikendamise
 eest tasutakse riigilõivu 1/6 osa lisas 3 sätestatud määrast. 


§ 159. Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistuse andmine

Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistuse (Harmonised Amateur Radio Examination Certificate – HAREC) andmise eest
tasutakse riigilõivu 100 krooni.

Välised viited

Kutsungite andmebaasid

Naaberriikide Raadioamatööride ühingud

Välismaa Raadoamatööride foorumid

Vaata ka