Raadioside

Allikas: Traadita Wiki by Jan & Co.

Raadioside on informatsiooni edastamise eesmärgil ühenduse loomine ja signaalide edastamine, milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet.

Raadioside on algperioodist (juba selle sajandi algusest) peale olnud tihedalt seotud moduleerimisprotsessiga, kusjuures nii üllatav kui see ka ei tundu, kasutati juba esimestes raadioseanssides tegelikult digitaalset andmeedastust (telegraafisignaalid punktide ja kriipsude kujul).

Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil viisil mõjustada (moduleerida). Märgime, et raadiolainete võnkesageduste piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz kuni 3 GHz; seejuures vahemik 30 MHz-300 MHz kannab meeterlainete (VHF- Very High Frequency) ja vahemik 300 MHz kuni 3 GHz detsimeeterlainete (UHF- Ultra High Frequency) nime. Kahes viimases lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja TV-jaamad.

Ajalugu

RAADIOSIDE SÜND (Heinrich Hertz)

Ta sündis 1857. aastal Hamburgis ja õppis Berliinis eeskätt tehnikateadusi, sest tahtis inseneriks saada. Üsna varsti aga hakkas teda veel rohkem tõmbama füüsika, mida tollal Berliinis õpetasid Kirchhoff ja Helmholtz. 1880. aastal võttis Helmholz ta oma assistendiks. Hertz töötas selle uurija kõrval kolm aastat. Siis sai temast endast ülikooli õppejõud Kielis, hiljem kutsuti ta Karlsruhesse. Karlsruhe füüsikainstituudi laboratooriumis õnnestus Heinrich Hertzil avastus, mis ta surematuks ja tema nime mõisteks tegi.

Asi sai alguse pisikesest sedelist füüsikainstituudi suletud uksel. Sellel seisis lugeda, et kahe nädala jooksul loenguid ei peeta. Alla oli kirjutanud Heinrich Hertz. Üliõpilasi see muidugi ei kurvastanud, küll aga professoreid, kes endi noore töökaaslase kergemeelset töössesuhtumist üldse sallida ei tahtnud; ka siis mitte, kui nad teada said, et Hertz on enda laboratooriumis luku taha pannud ega taha end mingi hinna eest segada lasta. Heinrich Hertz katsetas. Õpetatud nõukogu ähvardas, aga Hertz ei teinud ust lahti. Ta oli alustanud pearünnakut teadusliku probleemi vastu ega tahtnud toast enne lahkuda kui võit käes. Laboratooriumi viidud välivoodi ja neljateistpäeva toiduvaru näitasid, et tal on tõsised kavatsused. Läks rohkem kui neliteist päeva. Ta üliõpilased ootasid, naine oli mures, õpetatud nõukogu oli kannatuse täielikult kaotanud ja Karlsruhe ministeerium kaalutles, milliseid distsiplinaarkaristusi oma kohused unustanud mehe vastu rakendada. Ainult vana Helmholtz muigas, kui ta Berliinis ärevusest kuulis. Ta teadis, et kui tema eluajal veel keegi lainete kallale asub, siis juhtub just see just praegu. Viimaks tegi Heinrich Hertz oma töö sellele järgule lõpu. Ta kirjutas päevikusse lause: "Õnnestus näidata resonantsinähtusi kahe erineva võnkumise vahel."

Need vähesed sõnad tähtsa uurimistulemuse kohta tähendasid raadioside sünnitundi!

Mis oli juhtunud suletud uste taga, mida tema uurimised tähendasid ja millistel teoreetilistel eeldustel nad põhinesid?

Suur hulk füüsikuid oli juba mitu aastakümmet uurinud elektri olemust. Michael Faraday, oli 1831. aastal leidnud elektromagnetismi põhiseadused. Ta oli väga hea katsetaja ning avastas muu hulgas, et kaks elektrijuhti ei tarvitsenud sugugi kokku puutuda andmaks elektrienergiat ühelt teisele üle. �otlane James Clark Maxwell seostas selle salapärase elektriülekandega teoreetilise järelduse, et seda põhjustavad elektrilise võnkumise tekitatud elektrilained. Ühes ettekandes Londonis, Royal Societys väitis Maxwell 1865. aastal, et need elektromagnetlained on loomult samased valgusega, et nad levivad valguse kiirusega ning käituvad ka muidu nagu valgus. Seega peaksid nad valguskiirte seaduse järgi prismades murduma ning ilmutama polarisatsiooninähtusi.

See oletus oli püsinud mitukümmend aastat, ilma et teda oleks katseliselt tõestatud. Küll rehkendasid tema kallal matemaatikud, kuid füüsikud ei teinud temast väljagi. Erandiks oli Helmholtz, kes tundis väga hästi Maxwelli teooriat, mille järgi valguslained pidid olema kõigest väike lõik elektromagnetlainete suures astmikus. Rohkete ajendite, juhtnööride ja uurimisülesannete seas, mida Helmholtz oma kaastöölistele nende edasiseks teaduslikuks tööks tavatses kaasa anda, oli Heinrich Hertz saanud nõuande kontrollida Maxwelli teooriat. Hertz asus innukalt ülesande kallale ning tahtis seda tõestada, mis Maxwell oli väitnud.

Kui Karlsruhe tudengid noil 1886. aasta novembripäevil oleksid saanud oma professorit vaadelda ning kui väärikad härrasmehed õpetatud nõukogust oleksid näinud, mäherdusi pentsikuid lapsetempe nende noor ametivend teeb, poleks nad hämmastusest toibunud. Tema tähtsaimad aparaadid olid elektriseerimismasin ja sädeinduktor. Induktori kummagi pooluse külge oli kinnitatud pikk traat, mille otstes olid metallkuulid. Keskelt oli see traat niiviisi katkestatud, et teineteise lähedal seisid vastakuti kaks väikest metallkuuli. See oli niinimetatud sädemik. Kui Hertz elektriseerimismasina vänta pööras, tekkis traadis väga kiire elektriline võnkumine ning sädemiku väikeste kuulide vahel sähvisid sädemed. See aparaat, ostsillaator, oli saatja. Kui Maxwelli väide on õige, siis pidi elektromagnetiline võnkumine levima siit kogu ruumi, s. t. tähendab tekitama elektromagnetlained. Nende lainete olemasolu tõestuseks läks vaja vastuvõtjat, resonaatorit. Mõisteid saatja ja vastuvõtja selles mõttes polnud ju tollal veel olemas. Resonaatoriks traatvõru, milles oli üsna väike reguleeritav sädemik, kõigest 0,2 millimeetrit. Tõestus oleks olemas, kui pärast ostsillaatoriga lainete väljasaatmist selles resonaator sädemikus säde tekiks. Hertz nokitses pikki päevi, enne kui nad need tänapäeval nii algelistena tunduvad riistad valmis sai ja lõpuks oma väikese vastuvõtjaga võis uurida õhuruumi saatja sädemiku ümber ning väljasaadetud aineid traatvõruga kinni püüda. Esimesed päevad ei toonud edu. Ta suurendas oma suure sädemiku mahtuvust varraste ja metallplaadiga, et tekitada pikemaid ja tugevamaid sädemeid. Ikka ei aidanud. Siis riputas ta vastuvõtutoru isoleerivate siidniitide küljes sädeinduktori vahetusse lähedusse ning katse läks lõpuks korda. Vastuvõtja väikese sädemiku kuulide vahel tantsisid tibatillukesed sädemed. Hüplevad sädemed paistsid ka siis, kui ta vastuvõtja mõne meetri kaugusele üles riputas. Siis varjestas Hertz vastuvõtja metallolaadiga. Sädemed kadusid. Kui ta võttis klaasplaadi, tantsisid nad jälle. Seega neelas metall sädelaineid, kuna klaas kui niinimetatud mittejuht nad läbi laskis.

Järgmiseks proovis ta elektromagnetlaineid suunata, nagu Maxwell oli ennustanud. Ja ka see läks metallist nõguspeegliga korda. Lõpuks juhtis ta elektromagnetlaineid mööda traati edasi ja mõõtis elektrivälja. Ta tegi kindlaks, et selles väljas oli sõlmi ja paise, miinimume ja maksimume, ning sai jällegi jälile, et kahekordne kaugus ühest sõlmest teiseni on alati väljasaadetud võnkumise lainepikkus. Nii kaugel oli ta siis, kui 2. detsembril 1886 oma instituudi uksed taas avas ja lumi teda pärast nädalatepikkust hämarust pimestas.

Heinrich Hertz teadis, et tal oli õnnestunud teha suureulatuslik avastus, mis nüüd võimaldas uurimistööd täielikul uudismaal. Aga nagu peaaegu kõigil tema kaasaegsetelgi, polnud muidugi ka temal aimu, milliseid rakenduslikke tulemusi elektromagnetlainete avastamine kaasa toob. Kui ta õpetatud nõukogule ja akadeemia asutustele püüdis seletada, mis ta instituudis tegi ja avastas, siis põrkas ta kõigepealt mõistmatusele ja isegi umbusule. Aga kui ta oli avaldanud kirjutise "Väga kiiretest elektrilistest võnkumistest", sai ta hoobilt maailmakuulsaks. Nüüd räägiti kõikjal Hertzi lainetest. 1889. aastal kutsuti ta kuulsa Rudolf Clausiuse järglaseks Bonni ülikooli; juba tollal ohustas 32-aastase mehe elu ravimatu luuhaigus.

Hertz sooritas uusi katseid ja jõudis veel kaugemaleulatuvate tulemusteni. Kõigepealt avastas ta , et ultraviolettkiirguses tekib sädemikus säde paremini. Need katsed andsid niinimetatud fotoefekti, mis oli hiljem esimesi tõestusi moodsale valguskvantide teooriale ning millel oli suur tähtsus arenevale aatomifüüsikale. 1893. aastal õnnestus Hertzil tõestada ka seda, et elektromagnetlained levivad valguse kiirusega, nagu oli väitnud Maxwell.

Mõni kuu hiljem, 1. jaanuaril 1894, suri suur uurija oma haigusse. Ta oli kõigest 37-aastane! See teeb kaotuse teadusele ja tema algatatud tehnika arengule eriti valusaks. Teenekale mehele on osutatud suuri auavaldusi, mis on teinud tema nime unustamatuks ja muutnud selle mõisteks. Kõik tunnevad hertzi raadiolainete võnkesageduse ühikuna. Üks hertz on üks võnge sekundis ja kilohertz tuhat võnget. Seega kannab raadioside tähtsaim ühik tema nime, kõik rajaneb tema nimel. See on rohkem kui võrdkuju, sest Heinrich Hertzist sai tõepoolest tänapäeval nii tohutult laialdase ala, raadio ja kõrgsagedustehnika teerajaja ja põhjendaja. Ringhääling ja televisioon, radar ja kaugjuhtimine ning kõik traaditu edastuse tehnika harud tööstuses ja arstiteaduses peavad teda õigusega üheks oma esiisaks.

Juba 1895. aastal, seega aasta pärast Heinrich Hertzi surma, katsetas Peterburis füüsik Aleksander Popov uudset raadiotelegraafi. 24. märtsil 1896. aastal esitles ta seda Füüsika- ja Keemiaseltsi 208. istungil. Sel istungil edastati ühest laboratooriumist istungisaali esimene traaditu telegramm Hertzi avastatud elektromagnetlainete varal. Õpetlaste seltsi esimees professor Petrusevski kirjutas paberribal vastuvõetud morsemärgid kirjatähtedega seinatahvlile.

Noppeid raadioside teemadel vanadest ajalehtedest

04.11.1936 Postimees kirjutas: Helme malevk. saab raadiojaama. Helme malevkonnale asutati juurde uue üksusena sidekomando, mille koosseis komplekteeritakse Tõrva ja Helme-Patküla kompaniidest. Uuele üksusele antakse Valga maleva poolt raadio saate- ja vastuvõttejaam, mis peab ühendust maleva staabiga 2 korda nädalas.


23.09.1936 Postimees kirjutas: RET'i tehas uues asukohas. Majandusministeeriumi tööstusosakond andis loa osaühisus Raadio-elektritehnika tehastele "Ret", Tallinnas, raadioaparaatide- ja elektritarvetetöökoja sisseseadmiseks Reimani tän. nr. 9. varemalt asus "Ret'i" tehas Koplis, Kopli kinnisvaravalitsusega ühes majas. "Ret'i" tehases leiavad tööd 75 töölist. Valmistatakse raadioaparaate, nende osi ja mitmesuguseid elektritarbeid


19.08.1936 Postimees kirjutas: Raadiotelefonilise ühenduse asjus laevadega. Mõnelt poolt on avaldatud kaebusi, et nõrgavõimelised laevaraadiotelefonijaamad ei saa ühendust Tallinna-Kopli rannajaamaga, kuna need jaamad ei võimalda kutsuda rannajaama 600 meetrilisel lainel, millisel rannajaam peab valvet. Postivalitsus on teatanud, et ta on juba mõne aja eest asunud uue moodsa raadiotelefonijaama ehitamisele. ...


14.07.1936 Postimees kirjutas: Kaitseliit muretseb saatejaama. Sakalamaa maleva Viljandi linna malevkond kavatseb sidekomandole muretseda raadio saate- ja vastuvõtuaparaadi, milline maksab 250 kr. see on mõeldud sidepidamiseks käesoleva aasta oktoobrikuul peetavatel suurtel manöövritel. esineti Viljandi maavalitsusele palvega, määrata aparaadi ostuks väikest rahalist toetust.


04.05.1936 Postimees kirjutas: Laevadega on võimalus pidada raadiokõnelusi. Postivalitsus juhib tähelepanu sellele, et igast telefonikõnekohast Eestis on võimalik kõnelda niihästi Tallinn-Kopli rannaraadiojaama kui ka välismaade teatud rannajaamade piirkonnas viibivate laevadega, mis on varustatud raadiotelefonijaamaga. Samuti on võimalus neilt laevadelt nõuda raadiokõnelusi Eesti telefoniabonentidega. ...


11.03.1936 Postimees kirjutas: Kaitseliit varustab end raadioaparaatidega. Kodumaal konstrueeritud saate- ja vastuvõtu aparaadid on head ja odavad. Katsed käimas. Kapten Kallikorm tutvustas ajakirjanikele väliraadio aparaate. Kapten Isotam ja hr. Suigusaar on väljatöötanud malevale kohase aparaadi, mida katsetatakse.


30.10.1935 Postimees teatas: Saadi kaks raadio tuletorni. Veeteede valitsusele on Inglismaalt kohale jõudnud kaks raadio-tuletorni sisseseadet. Üks neist seatakse üles Hiiumaal ja võib töötama hakata juba novembrikuul. teine seatakse hiljem üles Tallinnamadalal. Arvatavasti detsembrikuu jooksul. Need raadio-tuletornid on meil esimesed.


09.07.1935 Postimees kirjutas: Raadiokuuldavuse proovid Tapaga. Järva telefoni-telegraafi võrgu ülem F. Viidalepp, kes ühtlasi Järva maleva sidekomando ülemaks, on asunud Tapaga raadiokuuldavuse katseid sooritama, kasutades selleks Tapa kaitseväe raadiojaama. Senistel proovidel on õnnestunud aga ainult telegraafilised ülekanded, kuna telefoni kuuldavus raadio teel Tapal aga väga nõrgaks osutunud. Kuid katseid ja proove tahetakse edaspidi veelgi korrata.


05.04.1935 Postimees kirjutas: Morse õppetunnid. Igal pühapäeval kella 14-14.30-ni antakse ringhäälingu kaudu edasi ins. F. Olbrei poolt morseõpetust. Et tähendatud kursustel oleks häid tagajärgi, selleks Tartu Raadio-Foto Klubi korraldab igal kesknädalal , alates 10. aprillist, kell 20 kõigile asjasthuvitatuile praktilised morse õppetunnid summeril. Seega oleks siis neil, kes raadio kaudu on jälginud ins. Olbrei morseõpetust, võimalus oma teadmisi sel alal praktiliselt kontrollida ja täiendada. Lähemaid teateid kursuse kohta saab Tartu Raadio-Foto Klubist, Lutsu tn. 20-3 iga päev kella 19-21-ni.


16.03.1935 Postimees kirjutas: Kaks raadio-tuletorni. Reedel [15.III] kirjutas veeteede valitsus alla lepingule, millega tellitakse Inglismaalt kaks raadio-tuletorni, kukku 22.000 krooni väärtuses. Ostetavad raadio-tuletornid seatakse üles Hiiu-madalale ja Tallinna-madalale ning neid saab kasutada ka raadiokorrespondentsjaamadena. Mõlemad jaamad udu puhul annavad iga 4 minuti tagant 2 minuti jooksul kindlaksmääratud raadiosignaale, ... Tellitud raadio-tuletornid loodetakse üles seada augustikuus, ...


03.01.1935 Postimees kirjutas: Lennujaam saab oma raadiojaama. Tallinnas Ülemiste kaldal valminud moodne lennukite ühenduse pidamise raadiojaam saab valmis jaanuarikuus. Raadiojaam teatavasti on tellitud Poolast ning juba 15. jaanuaril sõidab teedeministri poolt määratud vastav komisjon Varssavi jaama vastu võtma.


13.01.1933 Postimees kirjutas: Raadiotelegrafist laeval. Teedeministeeriumis lõpetas neil päevil oma töö segakomisjon ..., kus arutrusel oli küsimus, kuidas korraldada raadioteenistust Eesti laevadel. ... kaubalaevad, kus ei nõuta raadioteenistuse valveaega, võiks raadioaparaate käsitleda ka mõni laeva ohvitseridest, kel vastavad teadmised ja kutsetunnistus. Laevadel, kus nõutakse 8- või rohkem tunnilist raadiovalvet, peab olema aga iseseisev raadiotelegrafist. ... Viimaseaasta jooksul on sel alal juure tulnud 7 uut kohta.


04.10.1926 Postimees kirjutas: Uus saavutus raadio-telegraafis. Prantsuse posti-telegraafi ametkond tegi katseid uue traadita telegraafi aparaadiga, saates teateid Bordeaux jaamast Madagaskarisse, 10.000 kilometrit kaugele. Aparaat saadab teateid 15 korda kiiremini ja hoiab sisu saladuses. Telegrammide saatmine sünnib automaatselt ja seda võetakse vastu juba kirjutatud kujul. Uus leidus sünnitab suure pöörde raadiotelegraafis: selle üldisele tarvitusele võtmise järele kaotavad veealused kaablid oma tähtsuse ja telegraafi taks muutub odavamaks.


KL Pärnu Maleva side-üksikrühma helkjaam 1934. a.

Helkjaamade töötamise raadius 4-5 kilomeetrit – sidepidamiseks üle ligipääsmatute kohtade ning veekogude. Neeruti manöövritel 1934. a. loodi raadiojaamadega side väga kiiresti; määratud asukohta jõudes seati jaam töökorda ja teise jaamaga loodi side viie minuti jooksul. Raadio saate- ja vastuvõtujaam oli paigutatud kasti, mille pikkus oli 57 sm, laius 35 sm ja kõrgus 30 sm, samasse kasti mahutati veel anoodvooluallikas, telefon, mikrofon, antenn ja kirjutamismaterjal. Suurema võime saamiseks lülitati saatjas kaks saatelampi paralleelselt. Aparaat kaalub koos kõigi osadega 21 kg. Jaama meeskonnas 3-4 malevlast. Katsetati 10 kg kaaluvat saatjat 2-liikmelise meeskonnaga. Pärnus olid jaamad üles seatud üks maleva staapi ja teine linna servale malevlaste kogunemispunkti.

Raadiojaam Kaitseliidu peastaabis 1939. a.

Sidepidamiseks kasutatud raadiojaam võimaldas teha saateid morse-märkide abil kui ka inimeste kõnelust üle kanda. Raadiojaamade vahel kaugustel 30-350 km saavutati tähelepanuväärseid tagajärgi sideloomise kiiruses, teadete vahetamise täpsuses ja töökindluses.

Raadioside põhimõte

Raadioside saatja ja vastuvõtja vahel toimud elektromagnetiliste lainete vahendusel. Saateseadmetes toodetav kõrgsageduslik vahelduvvool juhitakse saateantenni. Antenni ümber tekkivad võnkumise rütmis kiiresti vahelduvad elektri- ja magnetväljad moodustavad ühise elektromagnetilise välja. See levib antenni ümbritsevas ruumis valguse kiirusega ja moodustab elektromagnetilise ehk raadiolaine. Sealjuures ei tohi unustada, et raadiolained pole ainsad elektromagnetlained meid ümbritsevas keskkonnas. Ka soojuskiirgus, nähtav valgus, gammakiired ning röntgenkiired on elektromagnetilised lained. Saateantenni juhitud kõrgsagedusvoolu poolt ruumis tekitatavad raadiolained lõikavad oma levikul vastuvõtuantenni ja indutseerivad selles elektromotoorjõu. Kuna aga üheaegselt tegutseb maailmas tohutu arv raadiosaatjaid, siis peab iga raadiovastuvõtja sisaldama seadist, mis võimaldaks eraldada – selekteerida – kõigist antenni saabuvatest signaalidest vajalikke. Seda ülesannet täidab võnkering.

Raadioside modulatsioonid

Raadiolainete modulatsioonimeetodid sõltuvad ülekantava info iseloomust ja sidesüsteemi otstarbest ja neid võib jagada järgmistesse pearühmadesse.

1. Koodtelegraaf

Kandelaine on sisse-välja lülitatud punktide ja kriipsude (Morse märkide taktis). Seda tehnikat on palju kasutatud laevadevaheliseks sidepidamiseks ja amatöörsides, kuid tänapäeval asendavad seda pisut täiuslikumad meetodid.

2. Sagedusnihkega modulatsioon

Kandelaine sagedust muudetakse diskreetsete suuruste võrra vastavuses telegraafisignaali punktidele-kriipsudele või teletaibiga edastatavate märkide impulsskombinatsioonidega. Seda tehnikat on palju kasutatud teletaipide (kaugkirjutajate) puhul.

3. Amplituudmodulatsioon (AM)

Kandelaine amplituud pannakse muutuma kooskõlas moduleeriva madalsagedusliku signaaliga. Seda moduleerimisviisi rakendatakse eri teisendite raadioringhäälingus (pikk-, kesk- ja lühilained) ja TV- pildi ülekandel. Kuna moduleeritud signaaliga kaasneb kaks kõrgsagedusriba, siis tihti kasutatakse meetodit, kus kandelaine ja üks külgriba surutakse maha (televisooni pildi ülekandel osaliselt), mis annab olulise kokkuhoiu nõutava ribalaiuse ja võimsuse seisukohtalt.

4. Sagedusmodulatsioon (FM) ja faasimodulatsioon (PM)

Kandelaine sagedust või faasi muudetakse kesksageduse suhtes vastavuses moduleeriva madalsagedusliku signaaliga. Seda moduleerimisviisi rakendatakse ultralühilainesides (FM- ringhääling) ja mikrolaine releejaamades.

5. Impulssmodulatsioon

Kandelainet edastakse lühikeste implussidena, mis muutuvad oma kordussagedusega, laiusega (pikkusega), amplituudiga või üksteisele järgnevate impulsirühmade koosseisu poolest vastavalt edasiantavale infole. Kaasaegses digitaalsides on kõige levinum PCM (Pulse Code Modulation), mille puhul edastatavad andmed salvestatakse impulsskoodina (esimene patent on pärit H. A. Reevesilt aastast 1939).

6. Radar

Radari puhul kiiratakse tavaliselt välja ainult kitsas raadiolainete kimp (umbes nagu taskulambi valguskiirte kimp pimedusse). Kui pulsijada tabab mingit objekti (näiteks lennukit), siis tema energia peegeldub tagasi saatejaamale, mis mõõdab ära signaali kulgemisaja ja määrab kauguse objektini. Neid peegeldavaid signaale kujutatakse harilikult ka elektronkiiretoru ekraanil.

Moduleerimisviisid.gif

Lisaks neile põhilistele moduleerimisviisidele kasutatakse uuemal ajal mitmeid nende kombinatsioone, näiteks eespool mainitud faasi- ja amplituudmodulatsiooni segu (kvadratuurmodulatsioon). Selliseks on ka spektermodulatsioon (SSM- spread-spectrum modulation ehk CDM-code division modulation). SSM korral kandelainet sagedusmoduleeritakse analoog- või digitaalsignaaliga koos kolmanda ehk koodsignaaliga. Viimast meetodit kasutatakse pakettedastuseks militaarsides, satelliitühendustel ja mobiiltelefoni süsteemides.

Traadita raadiolinkide üheks tähtsamaks vormiks kaasajal ongi satelliitühendused sidesatelliitide abil. Nende saate- ja vastuvõtusagedused on 1,5-30 GHz sagedusribas (kumbki sagedusriba on erinev) ja saatevõimsus 20 W kanali kohta, kusjuures kanalite arv ulatub kümnetesse tuhandetesse.

Sidesatelliit tiirleb geostatsionaarsel (maa suhtes seisval) orbiidil 35 700 km kõrgusel maast, haarates korraga ligi kolmandiku kogu maakera pinnast. Satelliitsidel on palju eeliseid maapealse suhtes:

   * Erakordselt lai haardepiirkond,
     oma kõrge asendi tõttu hõlmab väga suure maa-ala; ku teatavates piirkondades tavaline telefonside puudub, siis satelliitide
     kasutamine on ainsaks väljapääsuks;
   * Äärmiselt väikesed nõuded aparatuurile,
     tavalise telefoni kaugside puhul nõutakse signaalide värskendamiseks sadu vahejaamu, satelliitside puhul ei vajata neid üldse;
   * Töö- ja häirekindlus;
     on täielikult vabad tavalistest sidehäiretest; ainsaks ebameeldivaks momendiks on täpselt päikese ja maapealse jaama vahepeal
     asumise hetk, mis tuleb ette kaks korda aastas.
   * Väga lai ülekanderiba
     võimaldades väga laia ülekanderiba, saab edastada tuhandeid signaale korraga, mis muudab tema eriti ökonoomseks.

Leidub muidugi ka puudusi:

1. kauguse tõttu tuleb hakata arvestama signaali levikuajaga (isegi pea kohal satelliidi korral signaali edasi-tagasi kulgemise aeg on veerand sekundit), mis esitab teatavaid nõudmisi elektroonikalülitustele.

2. kuna toimispiirkond on väga lai, siis võib tekkida interferentsinähtusi maapealsete sidesignaalidega.

Suhteliselt uueks raadiosidevahendiks on kujunenud peiler ehk piipar (pager)- miniatuurne vastuvõtja lühiteateid edastavas ühesuunalises adresseeritavas raadiosidesüsteemis. Eestis toimivad peilerifirmad töötavad 146-169 MHz sagedusribas ja kasutavad 68 baidi pikkust andmepaketti.


160m -  1,8 MHz
 80m -  3,6 MHz
 40m -  7,2 MHz
 20m - 14,4 MHz
 11m - 27   MHz - CB
 10m - 28,8 MHz
  2m -  145 Mhz


Lühilaine broadcast bands

 LW  * 0,150 - 0,285 MHz
 MW  * 0,520 - 1,625 MHz
120m * 2,300 - 2,495 MHz
 90m * 3,200 - 3,400 MHz
 75m * 3,900 - 4,000 MHz
 60m * 4,750 - 5,200 MHz
 49m * 5,850 - 6,200 MHz
 41m * 7,100 - 7,750 MHz
 31m * 9,350 - 9,900 MHz
 25m *11,550 -12,050 MHz
 21m *13,600 -13,900 MHz
 19m *15,100 -15,700 MHz
 16m *17,550 -17,900 MHz
  -  *18,900 -19,300 MHz
 13m *21,450 -21,850 MHz
 11m *25,670 -26,100 MHz
SAGEDUS (kHz) SIDE TÜÜP
<a Name="1.8">1.8 MHz Band:</a>  
1810 - 1838 CW
1838 - 1840 DIGI, CW
1840 - 1842 DIGI, Phone, CW
1842 - 2000 Phone, CW
 
<a Name="3.5">3.5 MHz Band:</a>  
3500 - 3510 DX CW
3500 - 3560 CW, st preferred segment CW
3560 - 3580 CW
3580 - 3590 DIGI, CW
3590 - 3600 DIGI, CW
3600 - 3620 Phone, DIGI, CW
3600 - 3650 Phone, Võistluste Phone, CW
3650 - 3775 Phone, CW
3700 - 3800 Phone, Võistluste Phone, CW
3730 - 3740 SSTV & FAX, Phone, CW
3775 - 3800 DX Phone, CW
 
<a Name="7">7 MHz Band:</a>  
7000 - 7035 CW
7035 - 7040 DIGI, SSTV, FAX, CW
7040 - 7045 DIGI, SSTV, FAX, Phone, CW
7045 - 7100 Phone, CW
 
<a Name="10">10 MHz Band:</a>  
10100 - 10140 CW
10140 - 10150 DIGI, CW
 
<a Name="14">14 MHz Band:</a>  
14000 - 14070 CW
14000 - 14060 CW, Võistlus CW
14070 - 14089 DIGI, CW
14089 - 14099 DIGI, CW
14101 - 14112 DIGI, Phone, CW
14112 - 14125 Phone, CW
14125 - 14300 Phone, Võistlus Phone, CW
14230 Kutsesagedus SSTV & FAX
14300 - 14350 Phone, CW
 
<a Name="18">18 MHz Band:</a>  
18068 - 18100 CW
18100 - 18109 DIGI, CW
18111 - 18168 Phone, CW
 
<a Name="21">21 MHz Band:</a>  
21000 - 21080 CW
21080 - 21100 DIGI, CW
21100 - 21120 DIGI, CW
21120 - 21149 CW
21151 - 21450 Phone, CW
21340 Kutsesagedus SSTV & FAX
 
<a Name="24">24 MHz Band:</a>  
24890 - 24920 CW
24920 - 24929 DIGI, CW
24931 - 24990 Phone, CW
 
<a Name="28">28 MHz Band:</a>  
28000 - 28050 CW
28050 - 28120 DIGI, CW
28120 - 28150 DIGI, CW
28150 - 28190 CW
28225 - 29200 Phone, CW
28680 Kutsesagedus SSTV & FAX
29200 - 29300 DIGI, Phone, CW
29300 - 29510 Satellite down-link
29510 - 29700 Phone, CW
 

Välised lingid

Vaata ka