Televisioon

Allikas: Traadita Wiki by Jan & Co.

Televisioon (lühend TV) on elektroonilise teabelevi üks vorme, mis võimaldab video ja heli ülekannet ja vastuvõttu. Televisiooni võib käsitleda ka kui TV-ülekande organiseerimisega seotud tegevuse, asutuste või vastava TV-jaamade võrgustikku.


Televisiooni ajalugu Eestis

  • 1921- Eesti Tehnika Seltsi ajakirjas ilmus artikkel "Fototelegraafia", milles tutvustati A.Korni aparaati piltide edasiandmiseks kaugemal asuvatest vastuvõtujaamadest.
  • 1930 - V.Jaakson ehitas Tallinna Tehnikumis Nipkowi kettaga kaugnägemisvastuvõtja.
  • 1934-35 - Ehitati kaugnägemisvastuvõtjad (Nipkowi kettaga kaugnägemisvastuvõtjad 30-realiste telesaadete vastuvõtuks), millega õnnestus Eestimaal pikal ja kesklainel kinni püüda Moskvast, Londonist ja Berliinist väljastatavaid telepildi-katsetusi. Kaugnägemisaparaadid mõõtudega 1,5×3,5 cm.
  • 1936, november - korraldati kaks avalikku telesaadete vaatamist.
  • 1937 - Eestis loendati ligi 50 omatehtud kaugnägemisaparaati.
  • 1938 - Mindi üle ultralühilaine kasutamisele telepildi edastamisel. Sellega katkes võimalus jälgida välismaa televisioonisaatjate tööd. Ultralühilainesaatjad tagavad kvaliteetse pildi, kuid nende levikaugus on väike.
  • 1940, 20. jaanuar - Tariifinõukogu kinnitas televiisoriomaniku maksu - 5 krooni aastas.
  • 1953, 20. august - Kinnitati tehniline ülesanne riikliku Tallinna Telekeskuse ehitamiseks. Programm (stuudio ja stuudiovälised saated ja filmisaated) pidi teenindama Tallinna ja selle ümbrust 50 km raadiuses. NSVL Ministrite Nõukogu nõustus ettepanekuga 19. septembril. ENSV Ministrite Nõukogu määrus ehitamise kohta tuli 29. septembril.
  • 1954, jaanuar - USA-s alustati värvitelevisiooni arendamist.
  • 1954, 23. juuni - Tallinna kauplustesse ilmusid esimesed televiisorid.
  • 1955, 19. juuli - Esimene ametlik proovisaade kestusega 2 t 35 min. Esialgu olid saated laupäeval ja pühapäeval. 25. oktoobrist lisandus saatepäevana teisipäev, 10. novembrist ka neljapäev. Stuudiod asusid praeguses vanas raadiomajas.
  • 1956 - televiisoreid 3900. Telepilt levis väikese võimsusega retranslaatorite abil ka mujale Eestisse.
  • 1956, 11. märts - Sündis uudisteprogramm "Aktuaalne Kaamera" (nimi laenati Saksa DV TV-st).
  • 1956, 27. september - Vaatajateni jõudis esimene omatoodetud kroonikafilm.
  • 1956, 1. oktoober - Nüüdsest programm kuuel päeval nädalas (saateid ei olnud neljapäeval).
  • 1957, 5. jaanuar - Esimene spordivõistluse ülekanne liikuva ülekandejaamaga.
  • 1957, aprill - Valmis Tartu telemast.
  • 1958, august - Proovisaated teisel kanalil. Üle kanti Leningradi Televisiooni.
  • 1960, aprill - algas Gonsiori (Lomonossovi) tänava telemaja ehitus.
  • 1960, 19.-21. juuli - esimene ülekanne laulupeolt ja rahvakunstiõhtult.
  • 1961, 1. jaanuar - 7-päevane saatenädal. Leningradi TV asemel hakati teisel kanalil üle kandma Kesktelevisiooni.
  • 1964, november - Hakati kolima uude majja (Gonsiori 27, toona Lomonossovi), kuigi maja ei olnud veel valmis.
  • 1965 - Tallinna Televisioonistuudio nimetati ümber Eesti Televisiooniks. NSVL ja Prantsusmaa leppisid kokku SECAM-värvisüsteemi kasutamiseks.
  • 1966, 30. mai - Algas Valdo Pandi suursari "Täna 25 aastat tagasi" (kestis kuni 3. septembrini 1970).
  • 1967, september - Esimene ametlik katse Tallinnas vastu võtta Moskva värvisaateid. Novembris vaadati neid juba regulaarselt.
  • 1972, 30. detsember - Ekraanile jõudis esimene Tallinnas toodetud värvisaade.
  • 1974 Eestis võeti kasutusele värvi-TV süsteem SECAM.
  • 1980 - Valmis Tallinna Kloostrimetsa teletorn. Alustati ehitust 1975.
  • 1981, märts - Tallinnas hakati transleerima KTV IV programmi.
  • 1981, juuli - Kogu ETV programm värviline.
  • 1984 - Võeti maha Tallinna vana telemast (raadiomaja õuel).
  • 1984 Kohtla-Järve uus 247 m mastiga raadio-TV-saatejaam alustas tööd.
  • 1986 - Uue telemaja (Faehlmanni 12) valmimine (alustati 1980)
  • 1987, veebruar - Muretseti "Betacam" videokaamerad (Sony).
  • 1987 - Saatest "Panda" sai alguse nn. fosforiidisõda
  • 1987 Valmis Koeru 349 m mastiga raadio-TV-jaama projekt.
  • 1988, 13. aprill - Saates "Mõtleme veel" asutati Rahvarinne.
  • 1988, juuni - Valmis Valgjärve telemast: toona Baltimaade kõrgeim tipp (537 m üle merepinna). Masti pikkus 347 m. ehitati asendamaks Tartu jaama.
Valgjärve TV mast

Pilt:Valgjarve telemast.jpg
  • 1988, 3. oktoober - Teleteksti katsesaade.
  • 1989 - lõpetati uudisteprogrammi "Vremja" kohustuslik ülekandmine Eesti Televisioonis.
  • 1990, 21. veebruar - Näitleja Karl Kalkun sureb telesaate salvestuse käigus.
  • 1990, 1. oktoober - Eesti Raadio ja Eesti Televisioon saavad omaette asutusteks.
  • 1991, 21. august - Vene dessantväelased püüdsid hõivata teletorni. Esimene rünnak oli kell 4 öösel. Sõjaväelaste nõudmisel lülitasid teletorni töötajad välja raadio ultralühilainesaatjad ja telesaatjad, aparaadiruumi sõdurid sisse ei pääsenud ja sealsed monitorid jäid kogu ajaks tööle.
  • 1992, 16. veebruar - Peterburi TV kanalil jõudis vaatajateni Kristlik TV.
  • 1992, 2. märts - asutati Reklaamitelevisioon. Septembrist alates näitas oma programmi ETV saatekavas.
  • 1992, 7. detsember - Tööd alustas esimene kohalik televisioon Tartus - ALO-TV -, mis esimese telejaamana Eestis võttis kasutusele PAL-süsteemis saatja.
  • 1993, 31. juuli - Oma kanalil alustas saateid Reklaamitelevisioon.
  • 1993, 1. august - Saateid alustas EVTV.
  • 1993, 1. oktoober - Saateid alustas Kanal 2
  • 1994, 14. juuni - jõustus ringhäälinguseadus.
  • 1994, detsember - Katsesaadetega alustas Tipp-TV. Lõpetas tegevuse 1996.
  • 1996, 5. märts - EVTV ja RTV ühinesid uueks telekanaliks TV3. TV3 sai endale mitme spordiala ainunäitamisõiguse, samuti kolisid Eesti Loto saated TV 3-le.
  • 1997, 1. veebruar - Regulaarsaadetega alustas TV 1. Proovisaated tehti juba 1996. aasta märtsis, siis oli pikem tehniline paus.
  • 1998 - Eesti Televisioon ja eratelevisioonid saavutavad kokkuleppe, et ETV ei näita reklaami, samas maksavad eratelevisioonid ETV-le selle eest kompensatsiooni. Süsteem toimis maini 1999, kui rahapuuduses ETV otsustas hakata taas reklaami müüma. Ajendiks oli TV1 hilinemine maksetega.
  • 1998 - TV 3 Tallinnas PAL-süsteemi
  • 1998 Rekonstrueeriti Pärnu RTJ mast, paigaldati detsimeeterlainel nelja TV-programmi koos edastamist võimaldav saateantenn. Paigaldati 20 kW saatja, Pärnus ETV programmi üleviimiseks 4. sageduskanalilt 26. kanalile.
  • 1999 Pärnu RTJ rekonstrueerimise käigus paigaldati veel kaks 20 kW DM-lainesaatjat ( Kanal 2, TV 3 ). Meeterlaine TV-saatjate töö Pärnus lõpetati. Kohtla-Nõmmel vahetati pooljuhtsaatjate vastu kaks võimsat TV-saatjat ( ETV ja TV 3 ). Kaasajastati praktiliselt kogu väikese võimsusega TV-saatjate park. Üldkokku rakendati tööle 23 uut TV-saatjat.
  • 1999 Seoses Eesti TV-jaamade üleminekuga värvi-TV süsteemile PAL rekonstrueeriti ka 7 võimast TV-saatjat, mida ei vahetatud. Pandi tööle 7 uut raadioringhäälingusaatjat.
  • 2001 Asendati 22 aastat töös olnud TV saatjad Tallinnas (ETV ja Kanal 2), 36 aastat töös olnud ETV saatja Orissaares ning Kanal 2-e vana saatja Valgjärvel. Vahetati välja detsimeeter-laineala antennid Tallinnas (TV3), Valgjärvel (Kanal2, TV3) ja Koerus (ETV, TV3).
  • 2001 Suurte võlgnevuste tõttu lõpetati oktoobris TV1 programmi edastamine. TV1 kaubamärgi all tegutsev Eesti Sõltumatu Televisioon pankrotistus.
  • 2002 Jätkati analoog TV-saatevõrkude moderniseerimist. Vahetati saateantennid Tallinnas, Orissaares ja Kohtla-Nõmmel. Asendati vanad ETV saatjad Valgjärvel ja Koerus. Alustas tööd Kanal 2 saatja Koerus ning asendati võimsamaga Orissaares. Paigaldati viimased NICAM kooderid, mille tulemusena kõik kolm televõrku on eetris stereoheliga.
  • 2002 Juurutati kõigi saatevõrkude distantsmonitooringu ja –juhtimise süsteem.
  • 2002 Alustati ettevalmistusi DVB-T (Digital Video Broadcasting Terrestrial) esitlusplatvormi loomiseks Tallinnas.
  • 2003 Analoog TV ja raadiovõrkude uuendamine jõudis lõppjärku. Sisuliselt on moderniseeritud kõik üleriigilised tele- ja raadiovõrgud.
  • 2003 23. detsembril avas Majandus ja Kommunikatsiooniminister Meelis Atonen pidulikult maapealesse leviga digitaaltelevisiooni (DTT) edastuskeskkonna(vt. pildigalerii). Pidulik lindi läbilõikamine kanti üle ka otse-eetris olles esimeseks digitaaltelevisiooni saateks Eestis. DTT leviala katab territooriumi ligikaudu 70 km raadiuses ümber Tallinna.
  • 2004 7. mail kell 21.00 kõlas eesti keel esmakordselt digitaaltelevisiooni eetris. Esimese programmina läks eetrisse Eesti Televisiooni uudistesaade Aktuaalne Kaamera.
  • 2004 20. septembril allkirjastasid CiTV ja AS Levira koostöölepingu, mille kohaselt kasutatakse Levira poolt opereeritavat digitaal-TV keskkonda CiTV programmi edastamiseks kaabel-TV võrkudeni kuni 100 kilomeetri raadiuses ümber Tallinna.
  • 2005 Alates 01. veebruarist lõpetati Eesti Televisiooni programmi edastamine digitaaltelevisiooni vahendusel, kuna ETV eelarvesse selleks vahendeid ei eraldatud.
  • 2005 Levira alustas teenuste osutamist satelliitside (SNG) ülekandebussiga.
  • 2010 - Kõik Eesti telesaatjad viiakse üle DVB-T (MPEG4) süsteemi.


TV saatja skeem

Seade töötab VHF sagedustel 54 ja 216MHz vahepeal ja on ühilduv, kus kasutatakse Pal B ja Pal G süsteemi.

Tv saatja.gif

Välised lingid

TV kanalite sagedused - Sideameti andmed