WiFi

Allikas: Traadita Wiki by Jan & Co.

plain

WiFi teemad ja artiklid:
Riistvara | Tarkvara | Turvalisus | Abimaterjalid

plain

WiFi ehk Wireless Fidelity on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse kaubamärk, millega tähistatakse IEEE 802.11 standardile vastavaid ja sertifitseeritud võrguseadmeid. WiFi võimaldab paljudel kasutajatel erinevates kohtades samaaegselt ühenduda Internetti kõikjalt ja seda täiesti juhtmevabalt.

WiFi areng

WiFi standard leiutati esmakordselt 1991. aastal firmade NCR ja AT&T poolt. Esialgselt oli see süsteem leitatud kassa süsteemide tarbeks. Esimesed tooted saabusid poodidesse müüki nime WaveLAN all, nende süsteemide kiirus oli tollel ajal 1-2 Mbits vahel. Vic Hayes, kes on tegelikult raadiokohtvõrgu looja, oli samuti liige IIEEE meeskonnas, mis lõi hiljem sellised standardid nagu 802.11b , 802.11a ja 802.11g .

Mis on sertifitseeritud toode ?

Wi-Fi sertifitseerimine tähendab seda, et sa suudad ühenduda võrku ükskõik kus on olemas teine ühilduv Wi-Fi SERTIFITSEERITUD toode, mis vastab sertifikaadile, et ta on sobib kasutada teiste sertifitseeritud toodetega, seda kas kodus, tööl või ülikoolis, või lennujaamades, hotellides, kohvikutes ja teistes avalikes Wi-Fi levialades. Tavaliselt on seadmete peal sarnane märk:

Logo abgn final small.jpg


Kui antud logo seadmel puudub, siis võtate vastutuse seadme korraliku toimimise eest enda peale ja võib jutuda, et võrk ei hakka toimima, seljuhul tuleb, ikkagi uus kallim sertifitseeritud seade poest osta. Odavaid seadmeid tootev firma ei garanteeri muud kui, ehk töötab. Tavaliselt töötab selline sertifitseerimata toode vaid sama firma tootega korralikult.

Wi-Fi on vabadus

Wi-Fi, ehk Wireless Fidelity, on juhtmevabadus: see tehnoloogia võimaldab sul ühendada interneti kodus, hotellitoa voodis, konferentsiruumis, tööl jne. kasutamata juhtmeid. Kuidas? Wi-Fi on juhtmevaba tehnoloogia nagu mobiiltelefon. Wi-Fi ühendusega arvutid suudavad saata ja vastuvõtta ruumis ja ka väljas, põhimõtteliselt kõikjal kus on leviala.


Mis sagedust WiFi seadmed kasutavad ?

Enamus WiFi seadmeid töötab vabal raadiosagedusel 2.4 GHz standard 802.11b, 802.11g ja 802.11n suuremate vahe linkidena kasutatakse standardit 802.11a ehk 5.2 GHz seadmeid. Tavakasutaja jaoks omab see tähtsust niipalju, et 2,4 GHz sagedus on tänapäeva tingimuste juures linnades ennast juba ammendanud, sest lisaks traadita võrgu seadmetele töötavad sellel sagedusel ka paljud olmetehnika seadmed (näiteks mikrolaineahjud ja autoalarmid) ning seetõttu võib müra sagedusel olla teinekord nii suur, et traadita võrgu ühendus muutub väga ebastabiilseks. Seepärast ongi igati soovitatav kasutada a standardi tooteid, kuna seal on igasugu segajaid oluliselt vähem, samas ei ole need seadmed veel nii levinud ja on ka veid kallimad.

Kui kiire on WiFi ?

WiFi seadmete kiirus on 11, 54, 108, 1000 Mbit/s. Reaalne kasutatav andmete läbilaskekiirus on sellest numbrist umbes poole väiksem (vastavalt 5..6, 15..22, 30...44 ,100....300 Mbit/s) ning langeb veelgi kauguse suurenedes. Kuid kui võrrelda tavalise kaabelmodemiga, gprs, vms. andmesidega siis isegi mitu korda kiirem. Kiirust mõjutab ka andmete krüpteerimine ja erinevate kiirustega seadmete ühes võrgus kasutamine.

Interneti kiirus aga sõltub vastavalt interneti teenusepakkujast kas siis Elion, Elisa, Tele2 või mistahes muu sidefirma. Eestis olen kohanud kiirust vahemikus: 56 kbits kuni 3500, keskmiselt jääb see vahemikku 400 - 800 kbits.


Kui kaugele WiFi levib ?

Tavaliselt on Wifi arvutikaardi tööraadius siseruumides kuni 50 meetrit ja vabas õhus kuni 300 meetrit. Kui vahemaad on pikemad kuni 10 km tuleb lisaks kasutada ka suundantenni ning selleks peab vastuvõtjal olema antenni lisamise võimalus. Selliseks lahenduseks sobivad väga hästi vastuvõtjad, mis ühendatakse arvutiga võrgukaabli abil, sest üldjuhul tuleb pikkade vahemaade korral vastuvõtuantenn panna kuhugi kõrgemale masti otsa või katusele ning siis on mõtekas paigaldada vastuvõtja koos antenniga, et antennikaabel oleks võimalikult lühike. Lühike peab see olema sellepärast, et antennikaablis on küllalt suur signaalikadu ning lisaks on kvaliteetne WiFi antennikaabel 10 korda kallim kui võrgukaabel. Arvestama peab, et antenn ei lisa saatja signaalile midagi juurde, vaid ainult kontsentreerib kiirgust. Mida suurema võimendusteguriga on antenn, seda kitsam ja suunatundlikum on tema kiirgusnurk.


Suundantennide kasutamisega ning otsenähtavuse korral on võimalik WiFi ühendust saada ka 10-20 km tagant. Teine võimalus leviala suurendamiseks on kasutada mitut tugijaama ja roamingut .

Miks WiFi ei levi kõikjale ?

2.4 GHz raadiosageduse levi sarnaneb valguskiirega: levi on hea otsenähtavuse korral, kuid peegeldub halvasti nurga taha. Raadiolainetele ette jäävad maapind, vesi, kivivill, termokilega aknaklaas, vihmamärg aknaklaas, kiviseinad, raudbetoon, plekist katus jt. metallkonstruktsioonid, samuti ka nt. puud summutavad tugevalt signaali. Paarisaja meetripeal tavaliselt mets väga ei sega, kuid kaugemal wifi kasutamise võimalus on juba suht nullilähedane.

Wifi puhul tuleb silmas pidada, et kvaliteetse ühenduse alus on otsenähtavus.

Milleks wifi tugijaama vaja on ?

Tugijaam on vajalik traadita ja traadiga võrgu ühendamiseks. Üks tugijaam suudab korraga teenendada kümneid traadita töökohti. Tugijaam võib endas sisaldada võrgusilda (bridge) või marsruuterit (router), jagada internetiühendust ning ühendada erinevaid traadiga võrke...

Ühendust on võimalik tekitada ka kahe WiFi võrgukaardi vahel, ilma tugijaamata.

Parima leviala saavutamiseks järgi neid põhilisi soovitusi:

1. Jäta võimalikult vähe seinu Wifi saatja ja wifi vastuvõtja vahele - iga sein võib piirata raadiovõrgu seadme leviala 1-30 meetri võrra. Paigalda accesspoint, raadiovõrgu ruuter ja raadiovõrgus asuvad arvutid selliselt, et seinade ja lagede arv nendde vahel oleks minimaalne.

2. Jälgi signaali liikumist wifi saatja ja wifi-s olevate arvutite vahel. poolemeetrine sein on 45-kraadise nurga alt vaadatuna ligi meetripaksune. 2-kraadise nurga alt aga ligi neljateist meetri paksune. Suurema leviala saamiseks jälgi, et wifi saatja ja arvutid oleksid paigutatud selliselt, et signaal liiguks läbi lagede ja seinte võimalikult otse.

3. Ehitusmaterjalid on erinevad - täismetallist uks, raudbetoon, kivivill, plastikaknad jne. mõjuvad levialale halvasti. Püüa paigaldada accesspoint ja raadiovõrgus olevad arvutid selliselt, et signaal liiguks läbi vaheseinte ja tühjade ukseavade, mitte läbi teiste materjalide.

4. Veendu, et seadmete antennid on parimas võimalikus asendis, kasutades abivahendina tootega komplektis olevat signaalitugevuse mõõtmise tarkvara.

5. Hoia seadmeid eemal (vähemalt 1-2 meetrit) elektriseadmetest, mis võivad toota raadiovõrgu sagedusel müra.


WiFi võimsustest

  • 2,4 GHz tohib olla kuni 100mW
 (2400,0–2483,5 MHz, e.i.r.p. 100 mW)
  • 5 GHz tohib olla kuni 1W
(5150–5350 MHz, maksimaalne keskmine e.i.r.p. 200 mW)
(5470–5725 MHz, maksimaalne keskmine e.i.r.p. 1 W)
  • 17 GHz tohib olla kuni 100mW
 (17,1–17,3 GHz, e.i.r.p. 100 mW)

Välisviited